Taavi (moe)blogi,

"Marie Antoinette"

2011-06-25T20:46:00.001+03:00

Tegin eelmise aasta lõpus, semiootika kursuses, semiootilise filmianalüüsi Sophia Coppola ajaloolisest kostüümidraamast "Marie Antoinette". Analüüsisin tegelaste kostüüme, kuna see tundus minu jaoks nagu kõige huvitavam võimalus, kuidas filmi analüüsida.Täna õhtul 21.35 on see film ka Kanal 2hes, mistõttu otsustasin oma hästi välja kukkunud analüüsi ka teiega jagada. Arvan, et nüüd, kui olete seda lugenud, on filmi ka märksa huvitavam vaadata. Seda enam, et natuke on pistmist ka moega. Aga enjoy! Ja vaadake kõik kindlasti filmi ikka ka!

Filmianalüüs

Marie Antoinette

Hakkan analüüsima Sophia Coppola ajaloolist kostüümidraamat "Marie Antoinette". Teos põhineb Antonia Fraseri raamatul. Film räägib sellest, kuidas naiivne tüdruk satub külluslikku Pariisi õukonda, mis kihiseb vandenõudest ja skandaalidest. Marie Antoinette oli kõigest 14-aastane, kui ta pandi mehele Prantsusmaa kroonprintsile Louis XVI-le. Triivides üksi, ilma kellegi suunava toeta selles ohtlikus maailmas, mässab noor ja kapriisne Marie Versailles’ isoleeritud õhustiku ja iganenud tavade vastu, muutudes seda tehes Prantsusmaa ajaloo kõige vääritimõistetumaks monarhiks.
Filmianalüüsis keskendun sellele, kuidas filmis olevad kostüümid annavad edasi tegelaskujude iseloomu ja filmi süžeed. Antud filmis on kostüümid viis, kuidas filmi peategelast publikule lähemale tuua ja mõistetavaks teha.

Filmi kostüümide koloriit on rõõmsates toonides: roosa, kuldne, kollane, mahe roheline jne. Kangaid on kaunistatud mitmesuguste mustritega nagu triip ja lopsakad lillmotiivid. Kostüümid peavad edasi andma ajastule kohast suursugusust, küllust, luksust ja tavasid. Filmi edenedes, sündmuste arenedes ja peategelase kasvades-küpsedes, muutuvad ka värvid ja lõiked tagasihoidlikumaks, tumedamaks, reserveeritumaks ja lihtsamaks. Nagu on öelnud linateose kohta filmi kostüümikunstnik Milena Canonero: „Alati oli põhjus mõne kindla materjali või värvi kasutamiseks.“

Marie Antoinette – Filmi alguses sõidab igavlev Austria printsess tõllas aeglaselt Prantsusmaa ja oma peigmehe, tulevase Louis XVI poole. Mängitakse kaarte. Tukutakse. Lobisetakse. Joonistatakse aknale puhutud hingeauru südamekesi. See on sissejuhatuseks loole naisest, kellel pole midagi teha ja kes peab pidevalt endale väikseid meelelahutusi välja mõtlema, et aega kuidagi sisustada. Marie Antoinette kannab filmi alguses heledaid kleite/kostüüme mis sümboliseerivad tema kogenematust, puhtust, noorust ning tagasihoidlikust. Kõigest 14-aastaselt Prantsusmaale peigmehe juurde kolinud Austria printsessi filmi algusosas kantavad riided sümboliseerivad aupaklikust, siirust ning head tahet Prantsusmaal algava elu suhtes. Seda väljendavad tagasihoidlikumad lõiked, tegumoed ning värvid.

Lossi jõudes on saanud Austria printsessist Prantsusmaa kroonprintsess. Kroonprintsessi kantavad kleidid on rõõmsates toonides, mis on märgiks priiskavast elustiilist, lõbususest ning väljendavad armastust hea meelelahutuse vastu. Kindlasti esindavad need värvid noore Marie Antoinette kogenematust, lapsikust ning naiivsust. Pea kogu filmi vältel kandis tulevane kuninganna roosat, kollast, helesinist, helelillat, beeži ning rohelist.

Peale laste sündi ning populaarsuse langust muutus kroonprintsessi riietus rafineeritumaks, tagasihoidlikumaks, lihtsamaks ja tumedamaks. Värvidest tõusid esile tumelilla ning must. See on selge märk sellest, et Marie Antoinette oli saanud küpsemaks, arukamaks ning mingil määral kindlasti ka mõistis, et elu ei ole pidev meelelahutus. Mida halvemaks Prantsusmaa majanduslik ja poliitiline seis muutus, seda tumedamaks ning tuhmimaks muutus ka tema rõivastus. Filmi lõpu poole sai enim domineerivaks must, mis võis vihjata kuninganna edasisele saatusele, mida küll film ei näita, kuid mis kõigile teadaolevalt on surm.

Peamajapidajanna krahvinna de Noailles – Esimest korda filmis näeme me krahvinna de Noailles’it Schütterni ametlikul Austria printsessi üleandmisel. Kroonprintsess peab maha jätma kõik, mis seob teda Austriaga ning omaks võtma kõik uue, mis Prantsusmaa talle pakub. Antud stseenis näeme, kuidas üleandmisel on Austria pool riietatud heledatesse toonidesse ning Prantsusmaa pool tumedatesse toonidesse. See annab vaatajale selge sõnumi, et Marie Antoinette minevik oli helgem, kui tulevik.
Krahvinna de Noailles on ise läbi terve filmi riietatud tumedatesse ja domineerivatesse värvidesse. Nende toonide eesmärgiks on aidata vaatajal paremini mõista krahvinna olemust. Tumedad värvid väljendavad krahvinna rangust, enesekindlust, kõrget moraali, kõrkust, ustavust tavadele ja kommetele. Samuti oli ta morn ja traagiline.

Kuningas Louis XVI – See tegelaskuju kandis rõivaid, mille toonid väljendasid tema kogenematust, kuid samas näitasid välja tema seisust. Enim kandis kuningas siniseid, halle, valgeid ning beeže toone. Sarnaselt Marie Antoinette’le muutusid Louis XVI rõivad küpsemaks saades, riigi olukorra halvenedes ning populaarsuse langedes tumedamaks.

Louis XV armuke – Esimesena kroonprintsi ja – printsessi pulmas kaadrisse jõudev kuninga armuke edastab teiste seas ainukese tumeda kostüümiga selge signaali tegelaskuju õelusest ning ebameeldivast iseloomust. Kleit on mürkroheline, avara ning väljakutsuva lõikega. Ebameeldiva arvamuse kujunemisele aitab kaasa tugev meik –veripunased huuled ning must lauvärv. Smaragdist ülisuur kaelaehe ja kuninga läheduses olemine näitab, et tegelaskuju on kuninga silmis soositud ja soovib jätta jõukat muljet. Kostüümid, mida kuninga armuke filmis kannab on alati tumedad. Värvide poolest domineerivad punane, tumeroosa, tumesinine ja tumelilla. Need toonid aitavad vaatajal mõista tegelaskuju iseloomuomadusi . Armuke, kellel on õukonnas võimalik viibida vaid talle kuninga poolt ostetud seisuse tõttu, on oma iseloomu poolest õel, kibestunud ja ebakindel, kuri, vulgaarne ning matslik. Pea igas stseenis kantavad suured, uhked ning ülikallid ehted annavad mõista, mida saab kuninga armuke oma „töö“ eest vastutasuks. Lisaks näitavad uhked ning liigsuured ehted tema maitsetust, suurt tahet ning püüdlust kuuluda kuninglikku õukonda. Riietus mängib antud tegelaskuju puhul suurt rolli.

Austria saadik Mercy – Läbi kogu filmi Marie Antoinette’i nõustav Austria saadik on reeglina riietatud tagasihoidlikesse toonidesse nagu must, hall, beež, valge ning tuhm roheline. Nende värvuste eesmärk on saata vaatajale sõnum tegelaskuju tagasihoidlikusest, rahulikust natuurist ja kohustusest hoida tahaplaanile ning Prantsusmaa kroonprintsessi nõustada. Näiteks stseenis, kus saadik on saabunud Austriast ning edastab Marie Antoinette’le tema ema poolsed manitsused, kannab saadik Mercy valget, mis on signaal sellest, et ta tahab edastada sõnumit alandlikult, neutraalselt ning tagasihoidlikult.

Louis XVI tädid - Alati terava keelega õdedest on domineeriv õde peaaegu alati riietatud tumedatesse toonidesse, mis annab märku tema iseloomust, kuid samas ka võimust oma õe üle. Teine õde aga seevastu kannab läbi filmi alati heledaid rõivaid, mis aitavad edastada vaatajale sõnumit tegelaskuju lihtsameelsusest ning sellest, et teda on kerge mõjutada.

Film „Marie Antoinette“ on kindlasti üks mu lemmikuid kostüümidraamasid läbi aegade. Mul on väga hea meel, et sain sellise ülesande, kuna oskasin filmi täiesti uue nurga alt vaadata ning analüüsida. Tavaliselt keskenduvad inimesed vaid filmi süžeele ning ei pööra detailidele tähelepanu.Kostüümide analüüsimine näitas, kuidas rõivad edastavad vaatajale selge signaali ning mõjutavad inimese arvamust ja meeleolu. Leian, et „Marie Antoinette“ on oma kostüümide poolest erakordne ja kindlasti üks suurepärane ajastutruu film.

Imeline Tiiu as Audrey

2011-06-14T14:45:00.001+03:00

Juhtusin kogemata nägema "The Icons for Virgine #1" editoriali. Ja üllatus-üllatus seal oli ka mu suur lemmik Tiiu Kuik, kellel oli minu meelest kõige vingem foto terves seerias. Võib-olla võlus mind see, et ta kopeeris seal suurepäraselt legendaarset Audrey Hepburni, võib-olla Tiiu ise oma tuntud headuses. Igaljuhul ma ei saanud kuidagi seda teistega jagamata jätta. Lisan selle imelise foto ka siia. Armuge inimesed, armuge!

Moemuusa saateapsud

2011-06-14T14:35:00.001+03:00

Mõned päevad tagasi sain valmis "Moemuusa" saateapsude videolõigu. Mu facebooki sõbrakesed on seda näinud, aga kindlasti leidub mu lugejate seas ka neid, kes seda veel näinud ei ole. Mõtlesingi et postitan selle siis siia ka.

Väike lisainfo siis ka:

Kontseptsioon näeb ette, et saates osaleval modellil peavad peale hea välimuse olema ka teadmised moemaailmast. Tutvustame "Moemuusa" pilootepisoodis vaatajale viit modellihakatist , kes peavad saate käigus tõestama, et lisaks heale välimusele saavad nad hakkama keerulistes olukordades. Iga nädal lahkub üks modell.

Tähelepanu! Antud video kasutamine, kopeerimine ning levitamine on autori loata keelatud.

Autorid: Taavi Tiidt & Nele Kadastik

Enjoy. Feel free jätmaks kommentaare ja arvamusi :)

ennäe imet - ma leidsin oma blogi üles!

2011-06-07T21:39:00.003+03:00

No tervist üle pika aja! Näib uskumatuna, et mu viimasest postitusest on möödas üle kahe kuu. Ma ei imestaks, kui mul enam ühtegi lugejat ei oleks. Ma isegi ei tea, kust ma võtsin selle aja ja viitsimise, et seda postitust kirjutama hakata. Sellest post'ist leiate natuke vajalikku infot ja tõestuse, et olen endiselt elus. Aga asume siis asja kallale.

Nagu ilmselt enamus teist teab, on minu mitteblogimise põhjuseks töökoht Delfis, kuhu kirjutan iganädalast moekolumni. Kahjuks on see ka minu nädala suutlikkuse limiit, mistõttu blogi on paratamatult teisejärguline. Tegelikult on oma osa siin ka laiskusel ja suutmatusel pühendada igat vaba hetke blogimisele. Kahjuks peab tõdema, et vahel ei ole ma suuteline isegi mõne kaugel elava sõbraga kirjavahetuse pidamiseks, rääkimata siis veel blogimisest. Küll aga ei tahtnud ma siin rääkida sellest, kui piiritletud mu vaba aeg on ja kui limiteeritud suutlikkusega ma olen, mistõttu jõuame nüüd pointini. KÕIK, KES SOOVIVAD LUGEDA MOETEEMALISI POSTITUSI, MIDA SIIA OTSIMA TULITE, SIIS TEILE TEADMISEKS, ET LEIATE KÕIK MINU SISUKAD JA HARIVAD DELFIS ILMUNUD ARTIKLID SIIT ! Ma küll loodan, et ehk jõuan ma juunis siia mõne nö uue ja ainulaadse moepostituse teha, kuid ma ei luba midagi. Juuni on siiski ainuke kuu, mil Eestis olen ja puhkan ning sõprade-perega aega veedan, mistõttu ei maksa lootusi kõrgele seada. Küll aga kõigile moehuvilistele nii palju siseinfot, et hakkan ka Pariisist moekolumni edasi tegema ning kindlasti kajastan Pariisi tänavamoodi ja nö French-vibe'i. Seega stay tuned! Aga see nüüd suunabki mind teise ja üliolulise punkti juurde.
Nimelt kes veel ei tea, siis lähen ma 10. juulil kaheks kuuks Prantsusmaale, täpsemalt Pariisi elama ja tööle(loe: keelt õppima, uusi tutvusi saama, Pariisi, kui linna armuma/selgeks saama ja pidutsema). Seega nagu te arvata võite, ei ilmu siia juulis-augustis suure tõenäosusega ühtegi postitust. So you just have to live with it. Nüüd aga hea uudis kõikidele mu sõpsidele ja lähedastele tuttavatele: ma loon eraldi blogi, mis kajastab mu Prantsusmaa reisi ning sealseid seiklusi, töömuresid, ebaõnnestumisi, õnnestumisi, naljakaid seiku, pidusid ning alati põnevat french-vibe'i. Küll aga on vara rõõmustamiseks, sest loa seda lugeda saavad vaid inimesed, kes ma arvan, et tõesti peaksid seda lugema. Kuna see saab olema üsna isiklik, siis igaühele ma seda privileegi ei võimalda. Seetõttu palun kõigil oma kallitel sõpsidel ja tuttavatel anda mulle oma soovist seda lugeda teada hiljemalt 1.juuliks siia kommentaariumisse, facebook'i või mulle meilile. Ärge kartke oma palvet saata, kuna ma siiski soovin, et seal oleks võimalikult palju lugejaid. Liiga eraelulised postitused panen ma niikuinii parooli alla. Kuidas see võimalik on? Ilmselt loon oma prantsusmaa blogi wordpressi. See on kahjuks küll miljon korda keerulisem, kui blogger, aga vast saab hakkama. Muidugi ei ole ma veel 100% kindel, sest ma ei suuda otsustada. Blogi loon ma ju siiski alles juuni lõpus, juuli esimeste päevade jooksul. Aga seniks põnevat ootamist, sest ma ise olen küll ülimalt ärevil ja põlen juba soovist Prantsusmaale sõita.

Nonii.. saigi vist kõik oluline ära räägitud. Loodan, et ikka viitsisite lugeda. Ahjaaa. Kallid lugejad, mul on teile küsimus ja see kõlab nii: kas te soovite, et kopeeriksin kõik praegused ja tulevased Delfis avaldatud moepostid ka siia lugemiseks? Põhjus, miks ma seda kaalun on see, et see wannabe moeblogi on siin kohutavalt tühi viimasel ajal ja mõtlesin, et see äkki natukene päästaks? Mis te arvate? Loon selle kohta ülemisse paremale äärde poll'i, kus saate kõik oma hääle anda. Ma väga ootan vastukaja, mistõttu olge aktiivsed! Aga ma siis nüüd lõpetan.

Mõnusat suve algust!
Taavi

j'adore - partie deux

2011-03-22T22:47:00.001+02:00

Jätkan oma postitusteseeriaga "J'adore" ning eelmine postitus inspireeris mind seekord kirjutama meie oma supermodellist Carmen Kassist, kuna ta kuulub kõigutamatult minu lemmikmodellide ladvikusse. Võib-olla te juba teadsite kõike, mis siin on, aga võib-olla ka mitte.

Iseseisva ja ambitsioonikana Milanosse

Carmen Kass sündis 14. septembril 1978 Tallinnas. Ta on läbi aegade kõige edukam Eesti päritolu modell. Carmen kasvas üles Paide lähedal asuvas Mäo külas, Järvamaal. Ta ei ole pärit jõukast perest, vaid pidanud kooliajal leppima pigem kesiste tingimustega. Pärast lahutust kasvatas ema Carmenit ning tema õde Victoriat ja vend Kutit mõned aastad päris üksinda. Carmenit on iseloomustatud, kui iseseisevat, ambitsioonikat ja suure tahtejõuga inimest. "Kooliski olevat õpetajaid pikalt saatnud ning ühele poisile peksa andnud," räägib lapsepõlvesõber. Carmeni modellikarjäär sai alguse, kui itaallasest modelliotsija Paolo Moglia avastas ta kaubamajast ning pakkus talle modellitööd. Tütarlapse ema ei olnud lahkumisega nõus ning seetõttu kirjutas Carmen endale ise loa ning sõitis Milanosse, kus ta tegi oma esimesed modellitööd.

Donatella lemmik

18. aastaselt kolis Carmen Pariisi, kus teda saatis suur edu ning üsna pea oli ta maailmakuulsate moeajakirjade (Prantsuse ja Ameerika Vogue, Austraalia Elle, Suurbritannia Image, Madame Figaro, and Prantsuse Numéro) kaantel. Need kaanefotod tähendasid, et Carmen oli üleöö automaatselt tuttav igale moemaailmas tegutsevale inimesele. Kuuldavasti lükkas Carmeni karjääri käima ei keegi muu, kui Anna Wintour isiklikult. Aastaks 1999 oli Kass kõndinud selliste kuulsate brändide moelavadel nagu Shiatzy Chen, Marc Jacobs, Michael Kors, Calvin Klein, Ralph Lauren, Donna Karan ja Dolce&Gabbana ning poseeris Calvin Kleini, Chaneli, Gucci, Donna Karani, Dsquared'i, Versace'i, Givenchy, Fendi, Max Mara, Valentino, Ralph Laureni ja isegi General Motorsi kampaaniates.Ta oli Sephora, ühe maailma juhtiva kosmeetikafirma ja Christian Dior'i parfüümi J'Adore reklaamnägu.Paljude arvates viis Carmeni absoluutsesse tippu pääsemine Diori lõhna reklaamnäoks 1999. aastal. "Pääsemine parfüümikampaania peaossa on modelli jaoks kõrgeim aste," ütlevad moeasjatundjad. Rõivad on hooajakaup, aga parimad parfüümireklaamid ilmuvad ajakirjades aastaid. "Dior on eriti kallis ja prestiizhikas firma, nende iga parfüüm on juba ette klassika."
Aastal 2000 valis ajakiri Vogue ta aasta modelliks. Carmeni üheks edu saladuseks on ka hea klapp manageride, stilistide, disaineritega. Näiteks Donatella Versace tuli alati show lõpus lavale koos Carmeniga, kes oli tema suurlemmik, mitte kunagi koos Giselega, kes oli Carmeni peamine konkurent. Järgnevatel aastatel kasvas Carmeni populaarsus veelgi. Puhtalt aastal 2007 broneeriti ta maailmakuulsate disainerite poolt kümnesse kevad/suve rõivakampaaniasse.

Jätkuv edu

Aastast 2007 on Carmen Max Factori reklaamnägu. Carmen on modellimaailmas tuntud oma erilise runwaywalk'i ja mitmekülgsuse tõttu. Viimase kahe aasta jooksul on Carmeni kampaaniad hõlmanud selliseid brände nagu Dsquared, Chloe, Versace, Salvatore Ferragamo ja Michael Kors. Praegu on Carmen Kass Pinko ja Lindex'i reklaamnägu. Carmen kõnnib endiselt maailmakuulsate disainerite lavadel ning figureerib jätkuvalt mõjukates moeajakirjades. Ta on endiselt Eesti maleliidu president ning omab osalust modelliagentuuris Baltic Models. Carmeni elukaaslane on saksa maleäss Eric Lobron.

Carmen Kass for Vogue Italia, March 2011

2011-03-22T22:24:00.003+02:00

Mõtlesin, et toon teieni ühe jumaliku moeseeria. Nägin eile esmakordselt seda glamuurset seeriat meie oma supermodelli Carmen Kassiga ja mõtlesin, et see on piisavalt j'adore, et seda teiega jagada. Arvan, et teen Carmenist ka ühe postituse oma "J'adore" postitustesarja. Aga nüüd siis sellest imelisest editorialist.

Miles Aldridge'i poolt pildistatud ning Alice Gentilucci poolt stiliseeritud elegantne ning ajastutruu dinner party teemaline fotolavastus aprillikuu Vogue Italias. Nagu öeldud, on peaosas Carmen Kass, kes kujutab Givenchy, Valentino ja Chanel Haute Couture'i kandvat kõrgklassi daami.

Mida mina selle pildiseeria puhul eriti armastan on see, et kuigi Carmenil on kohati väga ühesugune ilme, suudab ta igal pildil edasi anda erinevat sõnumit. Paljude meelest on Carmen liiga ühenäoline, kuid minu meelest on tal just uskumatult palju erinevaid külgi. Nii "vanalt" ikka veel modellimaailmas nii aktuaalne olla, on lihtsalt inspireeriv.

long time no see

2011-03-18T11:58:00.000+02:00

Hei,

Kuna elu on liiga kiire, et tõsi olla, siis blogi on tõesti jäänud viimaseks kohaks kuhu jõuan. Aga kuna ma hiljuti alustasin moekolumni kirjutamist Delfi "Noorte Häälde", siis saate seal nautida iga nädal ühte moepostitust.
Siiski on mul teile ka üks hea uudis - mul tuleb vaheaeg(kuigi see tõotab tulla ikka üsna tihe), seega ma üritan siia postitada vähemalt 2 moepostitust. Kes teab, äkki isegi 3. Seega stay tuned ja nii kaua lugege mu eile ilmunud kolumni Delfi "Noorte Hääles", mis räägib kevad 2011 trendidest SIIN !

Taaaaavi

veits disaini.

2011-01-16T13:06:00.003+02:00

Mu püsikliendil Leelol tuli hiljuti jälle tahtmine saada uusi sulest kõrvarõngaid. Eelmised sai ta koer kätte ja ilastas ära, mistõttu olevat need olnud nagu pulgad. Kohevusest ei olnud enam juttugi ja kandmisest ammugi mitte. No ja siis üks nädalavahetus mõtlesin, et teen talle need siis ära. Need osutusid kõige raskemateks, mis ma kunagi üldse teinud olin. Mul läks nendega 2 tundi(!) ja selle aja jooksul suutsin ma kogu oma roppuste sõnavara läbi võtta. Mind ajasid need nii närvi. Lisaks sellele olin suutnud enda käed liimiga kokku teha. Oi neid ilusaid sõnu, mis siis kostusid. Aga tehtud ma nad sain. Neist said kohe Leelo lemmikud, sest nad olid lihtsalt ülifäänsid. Isegi ta ema oli vaimustuses. Üldse olen ma märganud, et vanematele inimestele meeldivad ka mu kõrvarõnksid. Isegi Nele üliorganiseeritud emale, kes tahtis need Nelelt ära võtta, sest need olevat nii ilusad. hahaha. Igaljuhul, kui Leelo kõrvarõngad said tehtud, siis mõtlesin et katsetan ühte ideed, mis mul ammu mõtetes mõlkus, aga viitsimist kunagi ei olnud. Võtsin siis kätte ja tegin ta ära (jep, ainult ühe kõrva oma). Pildid leiate siit teksti alt. Ahjaa. Pikkus on vist mingi 15cm. Mu meelest on küll väga püss. Aa.. ja kunagi lähiajal tahan siia need Leelo kõrvarõngad postitada. Hea meelega oleks seda täna teinud, kui ta ei oleks neid Tartusse jätnud. Vot nii siis. Aga siin siis pildid:

j'adore - partie un

2011-01-15T14:48:00.003+02:00

Hei. Tänasest see blogi muutub. Olen otsustanud oma igapäevaelu kajastamisele selja pöörata ning teha sellest enam-vähem täisväärtuslik moeblogi. Muidugi hakkavad siia ilmuma postitused üsna harva, kuid parem ikka, kui mitte midagi. Ma ei ole veel otsustanud, mida ma teen oma eraelu probleemidega ehk kuhu ma neid kirjutama hakkan. Päris uut blogi vist teha ei tahaks, aga äkki on mingi nutikas blogilahendus mu probleemile olemas. Wordpressis poleks probleemi - eraelu puudutavad postitused parooli alla aga kahjuks blogger seda ei võimalda. Eks näha ole. Ma muidugi ei kavatse lubada, et ma siia mingi aja möödudes taaskord oma murede-rõõmude pahna postitama ei hakka. Võib-olla on üldse kõige suurem muutus see, et kavatsen oma blogi avalikult levitada. Sain eile aru, et ma olen naiivselt arvanud, et mu blogi ei ole väga levinud mu tuttavate seas ning need igakuised 700 unikaalset vaatajat on enamasti siiski võõrad. Kurb fakt on see, et tegelikult olen ma ennast ainult lollitanud. Seega palun - siin mu blogi on.

Nüüd asja juurde. Tänasest hakkavad siin ilmuma seeriapostitused "j'adore" ehk siis kavatsen ma hakata teieni tooma kõike, mida ma (hetkel) moes jumaldan. Olgu selleks siis moedisainerid, modellid, kindlad rõivaesemed või terved kollektsioonid. Muidugi ei saa ma lubada, et teen seda nädalas korra, sest kurb tõsiasi on see, et ma ei suudaks seda lubadust pidada. Kusjuures võivad need siia ilmuda ajapuuduse tõttu hoopiski kuus korra. Aga alustame siis..

Minu üks lemmikmodelle - Natalia Vodianova

Tema lugu on inspireeriv. See lugu näitab, et kõik on võimalik - isegi siis kui sa oled pärit kuskilt, kus võimalused on piiratud või hoopiski olematud. Ma armastan tema ilu, pilte ning seda, kes ta isiksusena on. Ma pean teda üheks oma lemmikmodelliks ning seal lemmikute seas on ta püsinud juba päris kaua. Kohe mõistate, miks..

See Venemaa esikaunitar, Natalia Mihhailovna Vodianova sündis 28. veebruaril 1982. aastal Nižni Novgorodis. Tema ema oli sel ajal vaid 17aastane ning isa jättis pere maha, kui Natalia oli saanud kahe aastaseks.
Nataša ema sai lapse varakult ning seetõttu jäi tema haridustee pooleli. Ka järgmiste meestega Natalia emal ei vedanud. Nataša sai kaks poolõde, aga ema jäigi üksikemaks. Kuna lapsi ja iseennast oli vaja toita, töötas ema alguses vabrikutöölisena, seejärel läks tööle ühte tänavaputkasse müüjaks. Lõpuks suutis Natalia ema saada tööle turule, kus rahvast on rohkem ja käive suurem. Vanim tütar Nataša käis tihtipeale emal abis, kuid tema põhiline ülesanne oli siiski hoolitseda kahe noorema õe eest, kellest üks oli sünnist saati liikumisvõimetu. Elati neljakesi kahetoalises korteris. Vodianova on ise hiljem kirjeldanud, kuidas ta Vene talve karmides tingimustes ei tundnud tööpäeva lõpuks enam oma käsi ega jalgu, nii neetult külm oli.
Poolkogemata juhtus Nataša aga kohalikku modellikooli, mis oli meeldiv vaheldus karmile igapäevaelule. Juba 15aastasena läks ta oma elu peale, üürides koos sõbrannaga korteri. Raha said nad turul puuviljadega kaubitsedes.

Nižni Novgorod - Modellimaailma eliit

Natalia ellu tuli erakordne pööre, kui ta sattus 17aastasena ühe Moskva moefotograafi vaatevälja. Kogenud silm tabas tüdruku potentsiaali ning talle tehti ettepanek Moskvasse proovitööle tulla. Nagu muinasjutus, selgus fotoaparaadi ees, et tüdruk on veel parem, kui esmapilgul arvati. Vähem kui aasta pärast oli Nižni Novgorodi alaealine turumüüja Pariisis modell. Et rahvusvahelistel lavadel ja stuudiotes töötada, oli vaja osata inglise keelt. Kahe kuuga suutis kooli pooleli jätnud tüdruk õppida inglise keele nii ära, et sai selles keeles töötada. Tahe ja eesmärgikindlus on kindlasti selle naise ühed märksõnad. Ta on endaga hullupööra tööd teinud, sest ühegi kooli lõputunnistust tal endiselt ei ole. Natalia ei lõpetanud isegi põhikooli.
Edasi saadeti tüdruk Pariisi modelliagentuuri Madison korraldatud konkursile, mille žüriis istus selline tuntud moedisainer nagu Jean-Paul Gaultier. Neiu ei jäänud märkamata ning tema karjäär võis alata. Gucci, Calvin Klein, Valentino, Yves Saint Laurent, Louis Vuitton - nimekiri on pikk. Ta on kümneid kordi olnud Vogue'i esikaanel ning tema pildiseeriaid võib leida pea igast moeajakirjast.

"Valentino on 28-aastase modelli suur austaja. Vodianova ja Valentino tähistasid moelooja pensionile jäämist nädalase reisiga Moskvasse."

Müstiline nümf

Hiilgavalt pole Natalial läinud vaid karjääriredelil, ka eraelus naudib kaunitar pererõõme. Nimelt abiellus Natalia Inglise lordi Justin Portmaniga. Teda vaadates on väga raske arvata, et tegu on kolm last sünnitanud naisega. Nataša on müstiline naine, kes astus paar päeva pärast sünnitust üles Valentino S/S 2008 moelaval, tekitades sellega meedias suurt fuoori.
Natalia ja Justini pulmapidu toimus Peterburis tsaaripalee troonisaalis, aga julge naine vedas oma abikaasa ka Nižni Novgorodi ja näitas ära selle armetu korteri, kus ta üles kasvas.
Natalja on aastate jooksul ajanud kokku korraliku varanduse. Edust hoolimata ei ole Vodianova oma lapsepõlvele selga pööranud. Varaküpse lapsena läks ta õue, süles kõndimisvõimetu õde. Teised lapsed hoidusid eemale. "Mul ei olnud sõpru ei õues ega koolis" on ta hiljem tunnistanud. Kooli kuidagi järgmist klassi läbi venitama, turule ema aitama, koju õdesid hoidma - see oli tema karm lapsepõlv. Ta ei ole seda unustanud ning seetõttu lõi ta Naked Heart Foundation'i, mis on tema tuntuim heategevusprojekt, millega ta toetab esmajoones lapsinvaliide.
Raske on ka kokku lugeda, mitukümmend lasteväljakut on Vodianova kogutud rahaga Venemaa linnades püstitatud. Ta on oma saatuse eest ausalt maksnud. Natalia Vodianova on ka Sotši taliolümpiamängude reklaamnägu ning ühtlasi ka olümpiasaadik.Venemaal on modell armastatud kangelanna ning nagu näha, siis on ta armastatud ka minu poolt.

Me and my heart we got issues, don't know if i should hate you or miss you.

2010-12-26T23:43:00.005+02:00

Käärisin isegi käised praegu üles, et kirjutamist alustada. Vot nii tõsine jutt tuleb. Pole siia ometigi nii ammu kirjutanud. Alustame siis otsast.

Kooli lõpp oli insane, sest filmimise tõttu oli vaja palju asju ajada ja lisaks veel koolitööd. Tappis täiega. Btw filmimisest võite näha pilti siin teksti kõrval. Õnneks on nüüd suurem osa filmimisest möödas ja vaja veel ilmselt ainult üks võttepäev teha, kuigi asjaajamist on veel nii nii palju.

Tulin koju. Jõule ei ootand üldse ja ega praegugi neile heldimusega tagasi ei vaata. Üks suur disappointment on kogu see jõul olnud. Mingit jõulutunnet ei ole absoluutselt - söö/kaani seda glögi, hõõgveini, piparkooki, verivorsti, hapukapsast sisse palju tahad, ikka ei teki. Ja kingituste tegemist/saamist vihkan ma ka juba. Ma ei tea mis värk on, aga ei väärtusta neid enam väga. Võib olla on asi selles, et ma olen jõulude peale vihane ja neis äärmiselt pettunud. Aga ma ei tea, ma olen kuidagi kurb ja kuri koguaeg. Uus aasta võib ka putsi minna. Ausalt. Ei hakka siin halama eurost, sest ma ei viitsi ise ka seda kuulata enam aga jah, tõsi ta on, et parema meelega maksaks koidulaga edasi.

Ma tunnen ennast nagu ma oleks juba 35 ja läbipõlenud, sest elu tundub nii tühine. Ausalt. Tahaks vaheldust. Tahaks siit kuskile ära, et oma pea ja plaanid selgeks saada. Et oma emotsioonid alla suruda ja jälle see tundetu inimeseloom olla, kes läheks iseenda nimel laipadest üle. Tõsiselt ei jaksa. Ei näe praegu millelgi pointi.
Loodan väga, et selle pointi tekitab mu uus tuba, sest homme alustame remondiga ja minu tuba peakski plaani kohaselt homme valmis saama. Ma olen isegi põnevil. Hea meelega koliks oma vanasse koju tagasi, sest ei viitsi siin praeguses korteris enam elada. Ma tahaks panna oma toa ukse kinni, kuulata muusikat oma hingele ja siis seal istuda ning asjade üle järele mõelda või teine variant oleks ennast sõpradega purju juua ja kõik pasa unustada. Ei teagi kumma kasuks otsustada. Arvan et esimese - emo nagu ma olen.

Käisin eile vanaema sünnipäeval, kuhu panin oma moeprillud ette, et kõik natuke vähem võlts tunduks. Ahjaa.. nali mis mulle prilludega meelde tuli on see, et mu vanaisa proovis neid ja ütles, et tema ei saa küll aru, et need kraadiga oleks. Ma siis selgitasin veits, et see on rohkem moodu-värk. Peale seda läksin Otepääle isale külla, et Soomest tulnud Gretega oma poole aasta jutud tagant järele rääkida ja muljetada Londonist ja kõigest muust. Istusime uues kohvikus l.u.m.i , mis on üüberkhuul koht. Otepää kohta ikka awesome. Soovitan soojalt! Interjöör ka 5+. Nii chill oli seal istuda ja seltskonda nautida koos väikeste kokteilide ja hõõgveiniga. Kuradi hea, kui sa Eestis oled G! Ahjaa.. kuna see on ikkagi 12% 100-st ka moeblogi, siis mainin ära, et Grete tõi mulle Londonist jaanuar 2011 VOGUE-i, mistõttu on see erilise väärtusega. Tänkjutänkju. Nägid ise, kui hea meel mul oli.

"C'est ne pas

Chanel du tout!!!!!"

Ja muidugi üks põhjus oli ka Teele võistlus, kuhu minekut ma ka ei kahetse, sest ta on teinud suure arengu ja juunioride MM on käega katsutav. Nii hea oli vaadata, kuidas inimesed viitsivad ennast rihmaks tõmmelda, et spordist ja konkurentsist rõõmu tunda. Ise küll niimoodi rabeleda ei taha. C'est ne pas Chanel du tout!!!!!
Aga iseenesest oli Teele supertubli. Kui lõpus poleks natuke ära andnud, siis oleks 4s koht garanteeritud. Aga no samas 5s koht on hea motivaator järgmiseks tuleprooviks. I belive in you! Okei. Enough spordireportaažist. Mul tuli endal ka juba okse kurku.

Võib-olla õnnestub mul siia veel vaheajal postitada ja äkki on lootust isegi moepostituseks, aga seda näitab juba aeg. Muidugi ei ole see väga tõenäoline arvestades seda, et mul on va-ja te-ha uu-ri-mis-töö. Jeii. God bless you TDL!!!

fucked up Taavi

***
Mood maker'iks soovitan SEDA LAULU
***

i can do anything

2010-12-11T12:06:00.000+02:00

Enamus ajast olen ma õnnelik. Ma ei suuda uskuda, et oleme oma projektiga nii kaugele jõudnud. Kuu tagasi istusime Nele pool ja teadsime, et tahame midagi teha, aga kõik oli nii udune. Järsku läks pirn põlema ja nii see kontseptsioon tekkiski. Panime kõik paberile kirja ja lootsime, et sellest saab asja. Nüüd kuu aega hiljem tean, et sellest saab asja. Tehtud on nii palju. Ma ei suuda seda uskuda. Meil on olnud tagasilööke aga peamiselt on meid saatnud edu. Naljakas on mõelda, et see, mida ma olen nii kaua teha tahtnud saab teoks sel esmaspäeval. Jah, sel esmaspäeval on meie pilootepisoodi esimesed võtted. Asjaajamist on niii palju, aga samas olen ma äärmiselt õnnelik. Elu on ilus. Praegu vähemalt. Järgmine nädal saab olema ulme ja ma loodan, et me jääme ellu. Loodan, et Nele suudab mind taluda ja mina teda. Soovige meile edu, sest it's going to change something.

Ja Grete, kui sa seda loed, siis ma palun väga andeks, et ei ole sulle jõudnud sulle vastu kirjutada.. ja fb ei tule kõne allagi, sest sina kirjutasid mulle ju pika kirja ja sa tead, et ma ei saa sulle alla jääda. Ma teen seda loodetavasti lähipäevil. Tahaks, et sa juba Eestisse tuleksid!

byebye

heyy

2010-12-06T18:52:00.000+02:00

Helllo, pole jälle ammu postitanud. Seda muidugi seetõttu, et käsil on suurim moeprojekt, mida ma oma elus teinud olen. Asi vajab veel orgunnimist, kuid saame ilusti hakkama. Mulle meeldib see mida ma teen ja ma loodan, et asi tasub ennast ära. Kõigil teil on veel võimalus mu moeprojektis kaasa lüüa modellina, kuhu saate registreerida veel viimaseid päevi SIIN lehel leiduvate juhiste alusel. Võtke kõik osa, kes vähegi piiridesse mahuvad. Saade tuleb super!! Ma tean seda. Aga olks. Ega ma ei oskagi midagi rohkem öelda.

Olge tublid,
Taavi

oh jumal

2010-11-20T23:53:00.004+02:00

Ma ei taha siia taaskord halama hakata, aga seda ma hetkel just tegema hakkangi. Nimelt on mul aega nii vähe, et see blogi on juba nagu vilets ajakiri, mis on ilmumise lõpetanud. Mu blogi ei vääri enam oma nime. Mul on häbi. Eriti rängalt mõjus mulle see, kui moest valgusaastate kaugusel olev Maria-iia ütles mulle, et mu blogi ei vääri enam oma nime ja ma peaks midagi moeteemalist siia postitama ASAP!!!!! Ma tean, et ma peaks, aga te ei kujuta ettegi kui kiire mu elu on. Iga vaba hetke veedan ma vaadates mõnda lemmiksarja või sõpradega koos olles. Andke andeks. Ausalt. Mul on kahju, aga ma ei kujuta ettegi kuna siia midagi moeteemalist tuleb. Iseenesest võin ma ennast lohutada sellega, et ma tegelen praegu oma elu suurima moeprojektiga ever. Kahjuks on see liiga konfidentsiaalne teema, et sellest rääkida tohiks/saaks. See on midagi nii suurt ja nii awesome'i, et ma ei suuda seda ise ka uskuda. Ma tunnen, et astun suure sammu oma edu nimel. Ühesõnaga suren põnevuse kätte. Ja teie kuulete sellest hiljemalt detsembri lõpuks. Teine asi, millele olen mõelnud, on mu uus kollektsioon. Visioon on kindel ja kontseptsioon paigas. Kahjuks ei leia ma aega, et midagi üldse valmistada. Süüdistada saan ma ainult kooli - see röövib kogu mu aja ja energia. Teisipäeval on tulemas 3 kontrolltööd. Elan üle. Reedel on aga Neltšikul b-day partyyy ja ma kavatsen olla stiilne ja purjus. Pean veel see nädal talle kingitust otsima ja kuna tegemist on maskiballi stiilis peoga, siis tuleb outfit läbi mõelda. Aga olksu kiisud ja miisud. Loodan, et mõistate nüüd natuke paremini, miks ma blogida ei jõua. Ahjaaa.. muide.. oma uurimistöö raames olen küsitlenud juba mitut eesti kuulsaimat moeblogijat ja pean mainima, et intervjuude vastuseid lugeda on olnud päris huvitav. Kunagi äkki avaldan teile ka. Nende hulgas on siis Liisa Ennuste, Anni Jürgenson, Britta Talving ja Merily Leis.
Õnneks saite siis natukene moest lugeda. Seda küll vaid minu eluga seotud tegemiste vaatenurgast, aga ikkagi. Ma tegelen ju päris khuulide asjadega. eksole!?!

Olge siis tublid. Isegi need lugejad, kes loevad mu blogi vaid ebatervislikust huvist mu tegemiste vastu, st need, kes üritavad mingit bullshiti siit välja kraapida.

mõtlesin, et kirjutan siia alla xoxo, aga siis tulid mulle meelde Neltšiku sõnad: "Miks kirjutada xoxo, kui saab kirjutada lihtsalt xx. Hollandis kirjutavad kõik xx. See on palju moodsam. Kes neid kallistusi ikka vajab."

Austades hollandi harjumusi,
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

ATTENZIONEEEE! Me nimelt vaidlesime Nelega ükspäev tund aega, kumb on vingem modell, kas Carmen või Kate. Eniveis, ma kutsungi nüüd oma lugejaid üles avaldama arvamust kommentaaridesse. kumb on parem? ja seda "ei saa võrrelda" paska ärge palun ajama tulge. heh :)

own the night

2010-11-03T15:20:00.001+02:00

No bonjour. Pole juba päris ammu midagi asjalikku siia kirjutanud. Mitte, et mul midagi asjalikku ka praegu öelda oleks. Koolis on jube, sest peale mandlioppi on kohutavad lüngad ja ma ei tea, kuna need likvideerida suudan, kui meil on tulemas 6 kontrolltööd. Shoot me please. Igaljuhul olen ma masenduses ja loodan, et elan üle selle perioodi. Aga see ei ole põhjus, miks siia postitasin. Kuna ma avastasin, et ma ei ole üle pika aja midagi moeteemalist postitanud, siis jagan teiega fabisid uhiuusi Tiiu Kuik'i fotosid. God i love her and her personality.Siin need siis on.
Tiiu Kuik by Max Abadian for Flare December 2010

Samuti jagaks teiega ka sellist mõnusat akustilist laulu, nagu on Robyn - Dancing On My Own

Loodan, et olete neist sama vaimustuses, kui mina.
Seeya.

to do list 4 myself

2010-10-25T16:17:00.005+03:00

Kuna varasem kogemus on näidanud, et oma to do listi postitamine siia annab asjade käsilevõtmiseks suure tõuke, siis teen seda jälle. Kõik on muidugi kooliga seonduv niiet jep. Lugejatele kindlasti väga booring.
Mul on väga palju asju tegemata, kuna mul oli see mandliopp ja nüüüd tulebki siis kõik korraga järgi teha. Masendav!

~~UURIMISTÖÖ! (Kohtumine juhendajaga, info kogumine, moeblogijatega ühenduse võtmine!)~~
~~William Wilsoni raamatu lugemiskontroll järgi teha!~~
~~Geo järeltöö!~~
~~Prantsuse keele kontrolltöö järgi teha!~~
~~SEMIOOTIKA FILMIANALÜÜS~~
~~EESTI KEELE EKSAM (mis koosneb kirjandist ja~~ ~~küsimustele vastamisest)~~
~~Keemia kontrolltöö järgi teha!~~
~~Lugeda Anna Karenina!~~
~~Prantsuse keele suuline jutustus Liispeti & Co-ga vaja ära teha.~~

Jei, just need asjad on vaja mul vaheaja jooksul ära teha.. mõnega annab tegelt vbl viivitada.. nagu näiteks punktiga 8. ja 9.

God, i hate school!!

fashion blog turns to medical blog.

2010-10-14T20:03:00.000+03:00

Eile, 13.oktoobril käisin mandliopil. Ma pean mainima, et mul on kohutav olla. Mu kurgus oleks nagu okastraat ja kõht on koguaeg tühi. See kõik on lihtsalt nii kohutav. Eile kell 12 tehti mulle operatsioon, mis arsti sõnul oli eilse päeva raskeim. Kohe esimesel sisselõikel oli verd purskama hakanud ja seda kinnitasid ka mu verised käed ja nägu. Mu ema sai korraliku šoki, kui ta ärkamispalatisse minu juurde lasti. Ärkasin narkoosist üleni värisedes. Ma ei saanud midagi aru. Mu ema küsis, kas mul on külm, aga mul ei olnud. Ärgates tundsin meeletut valu. Sain aru, et mu huuled, keel ja silmad on paistes. Mul on siiani kohutav olla. Suust tuli terve eilne päev verd. Keel ja ülahuul on endiselt paistes. Kurk on niii valus. Ma ei soovita mandlioppi kellelegi. Okei..need pidevased angiinid ei olnud ka head, aga vähemalt sain ma süüa ja ei pidanud sellist piina taluma. Õnneks siiski süstiti mulle haiglas päris tihti valuvaigisteid. Üks õde hakkas mind muidugi sp sõimama, et ma ei tahtnud valuvaigistit alla juua vaid tahtsin süsti. No sellel mõrral vedas, et mul rääkida valus oli, sest muidu oleks ta veel kuulnud kes ta on. Arst kirjutas mulle ka valuvaigisteid ja muud jurri. Haiglas oli päris jube. Ei taha sinna tükk aega tagasi minna. Aga ma arvan, et jään ellu. Rääkida ja neelata on ikkka veel valus. Loodan, et läheb paari päeva pärast üle. Ma nagu ei oskagi siia muud kirjutada, kui ainult oma piinadest. Kellele mu kurtmine ei meeldi, siis üleval paremal ääres on punane ristike, kuhu vajutada võite.
vottttttt niii on siis lood... olen tänasest Pukas ja vedelen voodis. Loodan, et iga tunniga läheb paremaks. Aga olks. arvan, et hakkan lõpetama. Olge siis tublid. Tsauki.

Tatoveeringud

2010-10-10T10:21:00.002+03:00

Lõpuks leian aega, et teile kirjutada oma uhiuutest tatoveeringutest. Nagu te juba varasematest postidest aru olete saanud, olen neid juba kaua plaaninud. Selle nädala teisipäeval (05.10) ma nad ära tegingi. Helistasin tatoveerijale teisipäeva õhtul, et aega panna ja ta pakkus, et kas ma ei tahaks poole tunni pärast minna. Ofc olin ma nõus. Elevus oli niii suur. Ja ma pean seda üheks oma kõige spontaansemaks teoks üldse. Okei.. kui nüüd natuke mõelda, siis vb siiski mitte. Aga tegema ma läksin. Keda huvitab, siis mul ei olnud valus. Kohati nagu natuke oli, kui randme lähedal asuvaid tähti tehti. Aga minu jaoks oli see niii khuul kogemus. Sorri, et teieni see uudis nii hilja jõuab, sest pildid olid juba teisipäeval facebook'is üleval. Niiiiiiii, nüüd tatokatest lähemalt. Tatoveerisin oma mõlema käe siseküljele ladina keelse sõna. Need sõnad on mulle päris olulised ja sellepärast ei hakka neid siia kirjutama. Ka tähendusi mitte. Jah, nende tähendusi ei ole raske ära arvata, aga meelsamini jätan need enda teada. Niigi juba liiga palju inimesi teab.

Siin on siis pildid. Ühte on täielikult näha, aga teist mitte. Kunagi äkki lisan paremad pildid. Pole aega olnud neid teha.

Nii.. nüüd muud juttu ka. Reedel otsustasin minna gümnaasiumi peole, mis toimus Vahi tares. Oi, see oli üks ülikreisi õhtu. Üks väga ränk pidu. See pidu jõuab kindlalt mu pidude TOP 10sse. Ma ei hakka seda siiin pikalt laialt lahkama. Sõitsime siis Vahi tarest taksoga kesklinna, käisime mäkis, sest kõht oli niiiiiiiiii tühi. Siiis otsustas Nele mind vedada mingile prantslaste erapeole. Ohjumal. Hooopis teistsugune rahvas. Ülikooli prantsuse õppejõuga koos pidutseda ja juttu ajada on päris khuul kogemus. Siuke täiesti teistsugune pidu. Sai üldse päris palju prantsuse ja inglise keelt praktiseeritud. Päris fun oli. Koju jõudsin kell 4 hommikul ja ärkasin juba kell pool 9 üles, et rongile minna. Nagu wtf eks?! Siis avastasime emaga, et sillad on kinni, sest mingi haige terrorismi õppus oli. Ja no pms väga pekkkis. Rongini oli jäänud alla 20 minuti, kui sillad lahti otsustati teha. Läksime siis kiirelt üle kaarsilla ja pooljooksuga jõudsime rongile. Läksin eile kell 20 magama ja magasin kuni hommikul kümneni. Päris mõnus. Aga eniveis tõmban nüüd otsad kokku.

Muidugi pean mainima, et olen eelmise nädalaga kokkuvõttes väga rahul ja mulllle sitaks meeldivad mu tatokad :)
Kahjuks olen ikka veel haige ja ei ole kindel, kas saan kolmapäeval toimuvale opile. Hope so.
Olge siis tublid.

Taaavi

tunnustus Maiale.

2010-10-07T22:49:00.000+03:00

Kuna Maiakese suurepärast blogi ei ole võimalik kommenteerida, siis avaldan oma tunnustuse ta viimase posti kohta siin. Ma ei hakka siia linki lisama, sest kes teab mis retarded kibestunud külamutikesed seda stalkima hakkavad. Eniveis jõuan nüüd pointini.

Ma olen sinu kirjutiste üks suurimaid fänne. Ma armastan su megalahedat stiili ja niii elukogenud, ausaid väljendeid. J'adore!!!! Põhjus, miks ma su postitusest nii vaimustusse sattusin on see, kuidas käsitled seda Jumala teemat. Minu arvamus on 100% sama. Faking hea Ma lihtsalt tahan öelda, et su vabameelsus on sinu üks parimaid omadusi. Igaljuhul love your blog. Ja sa oled endiselt Oprah vol 2.

Aga okei. see väike post jääbki selleks, sest oma uhiuutest tatokatest räägin loodetavasti homme.
xoxo,
Taavi

sooooo sweet

2010-09-26T15:02:00.000+03:00

See nv on kuidagi märkamatult möödunud. Muidugi sp, et bretu musu oli külas. Nalja ja naeru oli rohkem, kui küll. Ma armastan teda ikka nii väga. Nunnu printsess. Või õigemini Pilveke, nagu ta end ise hellitavalt kutsub. Õppimist ei ole suutnud isegi vaadata. Aga no peab, sest homme on 2 tööd. feilfeilfeil.
Väljas on mega mõnus ilm. Ja ma ei jõua ära oodata, kuna mandliopile saab, sest pärast seda noooooo schoool for mee. Ja siiis lots and lots of moepostitusi for youuu.
Mis siis veel? Mul on päris hea tuju. Loodan, et see jääb nii terveks nädalaks. Ja vaheaega ootan juba ka, sest Stockholmi shopping oootab eeees. Ja suuremat sorti shopping.
Aga olks. üritan kunagi nädala sees veel blogida.

moekunn (i don't deserve the name actually) taaaaaaavi.

fashion blog turns into emo blog.

2010-09-22T14:55:00.003+03:00

On olnud üks kuradima jube nädal. Ma tahaks juba nii väga nende pubedraamade ajastust välja kasvanud olla, aga millegipärast need ikka veel keerlevad mu ümber. Ma olen väsinud sellest, et kõik räägivad üksteist taga, ma olen väsinud sellest, et alati peab jälgima, mida kellele öelda, sest äkki räägid mingi suure saladuse välja jne. Fakk. see ajab mind nii närvi. Õnneks jätavad need pube teemad mind juba üsna külmaks. Mulle ei lähe isegi korda, et mu lähimad sõbrad mind taga räägivad ja intriige keerutavad. Mul on pohhui. Mul on hea meel, et suudan sellest üle olla. Aga need draamad ei möödu minust niisama lihtsalt. Ma tunnen, kuidas mind see kõik väsitab ja mürgitab. Ma ei viitsi enam tegeleda ei kellegi ega millegagi. Ma tahaks nii ära siit. Teise ühiskonda, täiesti võõrasse keskkonda. Kohta, kus keegi mind ei tunne. Ma nii tahan. Ma tunnen, kuidas ma olen koguaeg mingi haige stressi mõju all. Ma vahel mõtlen, et see on nii nonsens, kuidas maailmas ei saa usaldada mitte kedagi peale iseenda. Ja minu meelest on kõige parem olla omaette. Need viimased päevad on mulle näidanud erinevaid inimtüüpe, keda ma jälestan. Ma vihkan seda matslikust, mis mind ümbritseb. Mind ajab oksele see, kuidas üks mu tuttav koolis hakkab täiesti lambi koha pealt karjuma minuga. Mul tekib kohe selline tunne, et ma tahaks maa alla vajuda ja mitte kunagi enam selle inimesega suhelda. Ma vihkan, kui keegi hakkab lihtsalt keset normaalset, VAIKSET vaidlemist lihtsalt röökima ja arvab et terve maailm peab meie vestlusest osa saama. Ma vihkan seda egoismi ja lapsikust, mis sinus on. Ja ma tean, et kui sa sellisena jätkad, ei ole sul enam ühtegi tõelist sõpra ja mis peamine, SA EI JÕUA ELUS KUHUGI! Teine inimomadus, mida ma jälestan, on kahepalgelisus. Ja ma ei suuda aru saada, kuna see minu ümbert kaob. Kuna ma leian endale sõbra(d), keda saab usaldada ja kes ei ürita oma elu pidevate draamadega huvitavaks teha. Millal? Mul on teist kõrini. Ja teate.. mul on niiiiii pohhui, et te seda loete. Sest minge kõik perse!
Ma usun, et nii mõnigi teist lugejatest mõtleb, et ma olen mingi haige skiso, kes on viimasel ajal täiesti ära keeranud. Teil on selleks õigus. Mõelge mida tahate.
Mul on niigi stressirohke periood. Koolis on kohutavalt õppida. Pidevalt on mingid tunnikad ja tööd. Ma ei jõua lihtsalt selle kõigega tegeleda. Mulle piisab praegu koolimuredest (mitte, et mul seal halvasti läheb, isegi väga hästi läheb, aga niii palju on õppida, et ma lihtsalt vaimselt ja füüsiliselt enam ei jõua). Ja btw eesel ja L - ma loodan, et te saate aru, et see nime nali ei olnud naljakas ja äkki mõistate nüüd, kuidas ma jälestan seda käitumist mis te kooli ees tegite. See üleval olev jutt võib olla paneb teid mõtlema, miks ma nii vihaseks sain. Loodetavasti te järgminekord suudate mõnele õpetajale oma naljad rääkimata jätta ja oma häält kontrollida.
Issand ma tean, et see postitus on nõme, aga ma lihtsalt pidin mõnele inimesele selgitama, miks ma viimasel ajal nii kuri ja närviline olen.
Aga nüüd natuke positiivsematest asjadest. Nimelt mängime inglise keele tunnis päris suulist eksamit ja muidugi ma tõmbasin endale teema - environment. Üliraske oli, aga sain arvestusliku 5-e. Jei! See tõstis tuju, sest ma eile olin kindel, et feilin.
G tuleb lähiajal Eestisse ja mul on hea meel, sest siis saab pidurid täielikult pealt võtta ja su sünnipäeva tagantjärele tähistada.
Veel rõõmustab mu halli argipäeva GG-i uued osad, mis on nii lahedad, et sure ära.
Aga okei, ma nüüd lõpetan. Sain vist kõik öeldud, mis tahtsin. Ja no ärge selle emo postituse pärast väga kurjad olge.

T.

Parlez vous gossip?

2010-09-14T22:43:00.002+03:00

Vaatasime siis sistaga täna Gossip Girli 4. hooaja avaepisoodi, mis pani mind üha enam veenduma selles, et GG-st on saamas üks minu lemmiksarju of all time. Ma olen seda vaadates lihtsalt 100% süvenenud ja ei taha üht ainsat stseeni ka maha magada.. No lihtsalt faking lahe. Seda enam, et 4nda hooaja esimesed osad on filmitud Pariisis. Minu lemmiklinnas ja lemmikriigis. Prantsuse keel lihtsalt paitab mu kõrvu. Ausalt. Niii faking lahe. Eniveis, mulle meeldis selle esimese osa juures pea kõik. Muidugi Georgina ma killiks ära ja no see Dan on ka nii loll ikka. Aga muu on väga fineee. Blair, mu lempar, on lihtsalt ülikhuul ja no okei.. kui juba Blair'ist juttu tuli, siis me jõuame tahest tahtmata riieteni..

Need riided mida nad kannavad on üüberlahedad. Nimelt miksib nende peastilist haute couture'i ja ülikalleid brände vintage'i leidudega. Seega teeb ta sama, mida Sex and the City peastilist. Ühesõnaga on ju mõlema seriaali puhul tulemus ülivinge. Ma ei jõua ära imestada, kui khuulid riided neil alati on. Okei, on olnud ka asju, mis mulle ei meeldi, aga 98% ulatuses need mulle ikkagi meeldivad. Näiteks panengi siia kõrvale mõned pildid riietest, mis mulle esimeses episoodis väga väga meeldisid. No ja kes ei tahaks shopata niii nagu nemad. Väga haige ikkkka. Ma just avastasin, et episoodis juhtunust ma kirjutanud ei olegi. Igaljuhul oli üliäge osa ja igaüks peaks ikka ise vaatama! Niiet, kui sa seda veel teinud ei ole, siiis....MIDA SA VEEL OOTAD?

Ma ei jõua järgmist esmaspäeva/teisipäeva ära oodata. Tahaks juba praegu teist osa otsa vaadata. Can't wait!!!

Bisou-bisou,
Taavi

can't wait.

2010-09-12T12:55:00.001+03:00

Mõtlesin, et räägin siin teile ka, et ma tahan endale tatokat teha. Jep, just niiiii. TATOVEERINGUT. Nimelt tahan kirjutada mõlema käe siseküljele randme juurde. Mul on üks hea idee, aga ma pean veel natuke mõtlema, seedima ja uurima. Igatahes praegu on mul tahtmine kirjutada ladina keeles, kuigi ma ei ole veel täielikult loobunud võimalusest, et kirjutan prantsuse keeles. Aga no maitea.. ladina keel on ikkagi surnud keel ja siuke väga defitsiit nagu. samas prantsa on nagu fäänsi ja mul väga väga lemmik. a no peab veel mõtlema. Aga ma tahan selle kindlalt enne oktoobrit ära teha. Ahjaa, seda mida ma kirjutan, teavad vaid vähesed ja jäävadki teadma, sest ma ei kavatse seda väga paljudele öelda. :) Igaljuhul juba tahaks, aga kõhklusi ja kahtlusi on veel nii palju. Iseenesest saan ma ju nad eemaldada, kui mul kopp ette saab. Ma ei välista, et see võib juhtuda lähima 10a jooksul. Eniveis tahaks juba väga ja ma loodan, et saan varsti tehtud neeed :)

i am not a robot

2010-09-11T16:56:00.001+03:00

Alustan siis sellest, et nädal on olnud kiire. Kool väsitab. Õnneks olen jõudnud osades asjades selgusele ning üheks asjaks on muidugi see, mis saab minu blogist edasi. Nimelt kavatsen ma jätkata oma blogiga endist viisi. Miks? Sest Maia postitatud kommentaar, minu eelmise postituse all, pani mind mõtlema. Ja ma leian, et tal on õigus. Kõik, millest siia kirjutan on minu elu osa. Ja ma ei arva, et peaksin seda lahterdama või kuidagi kunstlikult pingutades eraldi hoidma. Seega hakkab siin oleme kõike segamini - nagu minu elu ikka on :)

Nädala jooksul on muidugi juhtunud palju. Toon siis eredamad juhtumised siin välja.
Esmaspäeval käisin ma kurgu arsti juures, seoses oma väga tihedate angiinidega.. Arst vaatas mulle suhu. Surkis metallist pulgaga ja leidis, et mandlid tuleb kiiremas korras eemaldada. Seega saingi päris lähedal asuva kuupäeva - 13. oktoober. Mul on hea meel, sest see tähendab piinadest vabanemist ja ka väikest puhkust. Ega ka kehalisest vabastus pahameelt just tekita. See on mõnele mu blogifännile hea uudis, sest kuna ma rääkida ei saa, siis kavatsen oma emotsioone siin väljendada. Oodata on ka mõnda suuremat moeposti. Üritan oma sõna siis pidada ka !

Kolmapäeval oli mul väike istumine sõpsikutega, mis ei läinud just nii nagu plaanitud, aga millest ma pikemalt ei räägi, sest mõningad inimesed ei vääri isegi mu sõrmeliigutusi. M ja L-ga oli fun nagu alati :)

Neljapäev oli üüüüüüüberlahe. Nimelt meie beloved Siiri kutsus meid mannaga endale makeoverit tegema. Käisime siis kaubamajas värve ostmas ja shoppasime ka ujula konsumis. Lõpuks jõudsimegi siiri crib'i, õhtu oli üüüüüüüüüüüberkhuuuuuul ja siiri soeng on amazinggggggggggggggg! Nimelt valisid M&T salongi peaspetsialistid Taavi ja Manna välja selle sügise ülikuuma värvikombinatsiooni - blond ja punane. Samal ajal, kui värv Siiril peas küpses, küpsetas ta meile kohupiimasaiakesi ja jõime fäänsidest veinipokaalidest ALKOHOLIVABA Kopparbergi, mis on pariiiiiiiiiiiiiim. Manna jutu järgi pidi Selkus soodukas olema, niiet minge ja krabage endale ka. Eniveis peale värvi mahapesemist läks lõikamiseks ja peame ütlema, et minu soovil lõikasime Siirile tuka ette ja manna soovil taaskord vicy beckyst inspireeritud eest-pikem-tagant-lühem soengu. Okei.. Sirtsul oli kaa natuke sõnaõigust. Hea klatš, seltskond, söök, jook, soeng ja naer tegid sellest õhtust ühe parima, mis mul viimasel ajal üldse olnud on. Tänkju teile mõlemale :)

Siiri enda kommentaar õhtust facebook'i vahendusel:

Siiri - Did Manna and Taavi make-over once again. And once again I am extremely happy and content with the result. Highly recommend! :) Now am red- and blond-head :D

Kahjuks ei ole ma veel oma uue läpakaga päris sina peale saanud ning ma ei oska ikka veel oma telefoni bluetoothi arvutiga ühendada, et sealt makeoveri pilte transportida.. aga ma tegelen sellega ja loodan, et saan hakkama. Bluetoothiga jaman ma üldse sellepärast, et kolimise käigus kadus mu telefoni usb juhe lootusetult ära. Ja ma olen kaotanud lootuse seda leida. Loodame, et Siiri pildid peagi online'i jõuavad!

Ahjaa... Moepostitusteni ma veel kahjuks ei jõua, sest päris tugevalt hingab mulle kuklasse mu uurimistöö ja kuna ma olen oktoobris rivist väljas, siis peab sellega väga kiirelt peale hakkama. Kavatsen kohtuda lähiajal oma uurimistöö juhendaja Kristi-Pärn Valdojaga ja teha nii mõnedki intervjuud Eesti moeajakirjade peatoimetajatega. Kes veel ei tea, siis uurimistöö on mu koolis kohustuslik ja teema võib valida ükskõik mis valdkonnas, kuid tingimuseks on see, et see teema sind kindlasti huvitaks. Ma olen kindel, et minu teema "Eesti moeajakirjandus" seda kriteeriumit 100%-liselt täidab.Ootan juba põnevusega Eesti moeinimestega kohtumist. Põnevpõnev ja veelkord põnev

Aga olks.. see on vist kõik praeguseks. Üritan lähiajal kindlasti veel kirjutada, ning minu prioriteediks on jõuda teha vähemalt üks postitus nädalas ;)

Olge moekad.

Ahjaa.. unustasin rääkida, et ostsin endale üüberkhuulid sügistalvised jalanõud, mis maksid küll korraliku varanduse, aga i'm worth it. Kunagi näete neist fotomaterjali kaa!

hello, everything is fucked up

2010-09-05T11:57:00.002+03:00

No tere jälle üle pika aja.
Nädal on olnud mega kiire. Kolisime sisse oma Tartu koju, mis mulle väga meeldib. Mõnus vabaduse ja iseseisvuse tunne on. Mega mahe on elada koos sõpradega, mitte üksi. Eriti hea, et mu sista on nüüüd ülikooliküps ja seal käib :) Tartu elu oli ilus kuni 2. septembrini. Siiis läks kõik perse. Kool ja eelkõige matemaatika viisid moti niii allla. Nagu üldse ei tahaaa! Esmaspäeval on juba tunnikas ja bioloogiast ka juba õppida. No wtff eks?! Eniveis esmaspäeval ma kooli ei lähe.. Nimelt lähen kurgu arsti juurde. Seal otsustatakse, kas mul on vaja mandlid ära lõigata, või ei. Ma väga loodan, et seda tehakse, sest krooniline angiin on suht talumatu. Aga üldiselt asjad hästi ei ole. Mul on palju muresid, millest teie muidugi ei kuule, sest see ei ole siin mingi emo-blog ekss.
Ahjaaaaaaaa, baitevei kirjutan teile oma üliseksikast uuest delli äriklassi läpakast. No vägaaaaaaaaa püssss on. Sellega on mul üüberkhuuul oma uurimistööd(eesti moeajakirjandusest) kirjutada.
Tegelikult kirjutan ma siia põhjusega... Nimelt küsin ma viimast korda kõigilt: KAS MA PEAKSIN TEGEMA ERALDI OMA ISIKLIKU BLOGI JA SELLEST TEGEMA AINULT MOE BLOGI? Moeblogisse postitaksin ma harvem, aga samas viiksin teid moemaailma ja asjadega kurssi. Räägiksin uutest trendidest, stiilsetest inimestest jmt. Või lepite sellega, kui ma kahe kuu jooksul korra siia moeposti teen ja ülejäänud aja oma Tartu elust pajatan?
Igaljuhul oleks ma väga õnnelik, kui kõik te mu 21 followeri kommentaaridesse arvamust avaldaksite.
Jään siiis komme ootama.

Tsauks

Long time no see.

2010-08-23T23:37:00.000+03:00

Uskumatu, kui kaua ma ei ole siia midagi postitanud. Peab ütlema, et Norra blogi sai väga sisukas. Igaljuhul olen juba teist nädalat kodus ja leidsin alles nüüd endas jõudu siia blogisse postitada. Need kaks nädalat on olnud ikka väga perses. Ausalt. Sitad ilmad ja mõttetu Eesti. Super kooslus. Aga ma ei virise. On olnud hetki, mis mulle siin väga meeldinud on. Kõik ei ole absoluutselt üdini halb.Kuigi tegelikult on peale jäänud ikkagi kõik sitt. Miks? SEST MUL EI OLE ENAM KODU. Nimelt lendas 15.augusti tormi käigus ära osa mu kortermaja katusest. Korter on täielikult rikutud, mööbel ja enamus asju kuskil laiali. Suht kohutav on niimoodi elada. Olen nüüd oma ajutises korteris, kuhu kolisime. Siin pole viga. Mulle isegi meeldib siin, aga ikkagi on kogu see jama vastik. Saame koju tagasi alles paari kuu pärast. Olen sitaks väsinud sellest kolimisest ja koristamisest ja kahjude likvideerimisest. Ma olen nii väsinud. Ma ei viitsi isegi kooli minna, kuigi Tartusse tahaks. Elu tõotab tulla huvitav ja igatsen juba seda iseseisvust. Nii palju on juhtunud, aga kirjutada ei viitsi. Blogiga peaks midagi ette võtma. Äkki sellest ainult moeblogi tegema ja oma elu kuskil mujal lahkama. Mõtlen veel. Tean et kõik jutt sai siin väga random, aga tahtsin teada anda, et olen elus ja teha lühikese ülevaate oma viimastest tegemistest.
Aga okei. ma sliipi.

Tsauks

kurb ja rõõmus

2010-06-20T21:30:00.003+03:00

Hei! See ongi viimane postitus siia enne, kui Eestimaa pinnalt lahkun. Ma olen kurb ja rõõmus.

Rõõmus sellepärast, et need viimased päevad olid lihtsalt nii head. Ma olen nii õnnelik, et mul on niii armsad sõbrad ja pere. Üldse ei taha kohe ära minna. Ma olen nii õnnelik, et mu õeke lõpetas gümnaasiumi. Ta oli kõige ilusam. Kui ma aus olen, siis ma ei ole teda veel nii ilusana näinudki. Muidugi oli mul hea meel ka selle üle, et ma sain olla tema peamine moekonsultant ja nüüd näha, et minu töö kandis vilja, oli ära ütlemata hea. Lõpetamine oli väga armas ja päev oli niiiiiiiiiiiii ilus. Hea oli näha kõiki sõbrakesi gümnat lõpetamas. Kõik nii ilusad. Teele lõpupeo aftekas oli ka super. MA EI TAHAAAA MINNNA! OKEI. TEGELT TAHAN, AGA EI TAHA KA.

Kurb sellepärast, et nüüd ongi kõik. Ma ei näe oma kõige kallimaid inimesi üle kuu aja. Mul on nii kurb. Ma loodan, et aeg läheb kiiresti. Ma tõesti loodan. Ma jään kõiki oma kalleid igatsema.

Ega mul midagi öelda ei ole rohkem. Olge tublid. Võtan oma viimastest tundidest veel kõike, mis annab. Lisan siia kõrvale pilte ka. Õest, kes on no niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii püss. Ja oma armast famiiliast ka, kust tegelt on veel vennake puudu.

famiilia

Kuulmiseni.
Üritan kunagi ikka siia ka blogida.

Tsauki!!

PS! Teelel on minu tehtud kõrvarõnksid. Püssid eks!

TÄHELEPANU!

2010-06-16T23:47:00.000+03:00

Lugu on nüüd selline, et siia ilmselt moepostitust ei tulegi.. Sorri kellele pettumust valmistasin aga jep, nii see on.
Põhjus miks, on see, et esmaspäeval sõidan ma ÜKSINDA(!) Norra. Oi ei, kaugeltki mitte Oslosse. Sõidan nimelt üheks kuuks ja veel nädalaks sinna tööle. Ja mitte stilistikat tegema eksole... Mul on sitaks kahju.. ja ma ei taha üldse minna, aga ma tahan pärast nautida oma töö vilju. Ma olen kindel, et see kasvatab mind sitaks. Ma olen juba praegu sitaks iseseisev ja no enda arust ka täiskasvanulik, aga no kui ma sealt tagasi tulen... no siis ma olen juba nagu 65. Minna on mul tegelikult kurb.. loetlen siin päevi ja ei taha minna. Uskumatu, et jään ilma jaanipäevast, oma tädi nägemisest, kes tuleb Soomest ja üldse SUVEST.. kahju. Teised teevad pidu ja võtavad päikest.. Aga see on minu valik.. kusjuures, keegi ei sunni mind sinna minema. Lihtsalt ma mõtlen et natuke ränk on 2 nädalat kuskil võõral maal karuperses passida ja alles siis tuleb mu vend ka sinna.. baidevei, ma lähen lennukiga ja lähen ka esimest korda Norra ja pean bussiga sõitma 850 km ÜKSI!!!!. Pean veel öösel kunagi ümberistuma ja siis praamiga saarele minema, kuhu suundun. See saab teekond olema ja ma olen kindel, et mitte kerge! Mul on kohati ikka emokas peal, aga no eks paistab mis saab. Ja mis veel, mul ei ole siis selles kohas, kus ööbin netti, niiet ma pean käima spordihoones ja ujulas, mille külastamine on mulle tasuta, netis. Sest seal pidi wifi olema.
Niiiiii SUUR uuuudis mis mul on, on see.. et ma ilmselt siia blogisse blogin mega vähe, sest ma ei taha sellest teha mingit "päevablogi". Sellepärast teen ma endale kõrvale uue blogi, mida saavad lugeda ainult valitud. Kui sa arvad, et sa peaks olema see valitu, siis kommenteeri siia alla oma meiliaadress ja pane alla ka oma täisnimi, sest lihtsalt Maria või Anne või maiteamis ei ütle mulle väga midagi.. ja suvakaid ma arvan, et ma sinna lugema ei lase. Miks? Sellepärast et see tõotab tulla väga isiklik, minu nõrkuste ja tugevustega, võib-olla emokas, võib-olla kohati emotsionaalne. See muidugi oleneb sellest, mis tunded mind valdavad. Nii et, kui sa tahad minu elamuste ja tegemistega kursis olla, siis anna sellest teada kommentaarides.
Votnii, ma ei tea, kas ma siia üldse veel enne ära minekut blogin, sest ma ei taha tegelt oma aega eriti raisata. Tahan võtta viimast. Aga võib juhtuda, et blogin ja kui mul on hea tuju, siis võib-olla tuleb isegi moepostitus. Aga hästi ei usu.. Loodan, et sai nüüd kõik öeldud.

Liispet! Kui sa seda loed, siis ole nii hea ja tee endale ka uus blogi kõrvale, kust ma saaks su Hispaania-Mehhiko tripist lugeda. Eniveis anna mulle oma meil, kui ka mu uut blogi lugeda tahad jaa üldse, kui sa endale uut blogi teha ei viitsi, siis võiksid mulle mõnikord meilida.

Okei. Rõõmustage või olge minuga koos kurvad, et ma siit eestimaalt, esmaspäeval 21 juunil, lahkun.
Olge tublid. Tsauki!

2010-06-08T12:43:00.000+03:00

Mõtlesin siin, et peaks midagi kirjutama. Mul on niii igav siin kodus passida. Tahaks midagi ägedat teha..aga no pole veel võimalust avanenud. Täna on Helena B-day prty, kuhu ka mina kutsutud olen, agaaa lugu on selline, et ma vist ei lähe.. Seda sellepärast, et seal on muidugi kõik armunud paarikesed, kes siiis make out every possible sec eksole ja no ei kutsu väga vaatama seda. Ma vist kõlan siin nagu mingi desperate housewife, aga uskuge mind.. seda ei ole äge pealt vaadata. Mulle juba Kaidari sünnipäevast piisas. Muidugi pole see ainus põhjus.. ma ei saa sealt vist öösel kuidagi tagasi ja no ööseks ei taha ma sinna kohe kindlasti jääda(!!). Vot nii on loood. Õnneks ma pole ainuke ja Triinu on samal arvamusel.

Mõtlesime siin Leeloga, et võiks hoopis täna midagi teha ja arvatavasti tuleb õhtu päääris khuul. Kurat mis faking päevablogimine mul siin juba on!? Mul nagu vist ei ole siia ikka midagi kirjutada.. praegu. Mul on niiii häbi, et ma pole juba mingi 10000000 aastat ühtegi moeteemalist blogipostitust teinud. Peakski kuskilt inspi otsima ja asja tõsisemalt käsile võtma.

Ahaaaa... baitevei. ma siiiin teen oma toas suurpuhastust seoses uuesti koju kolimisega. Käisin eile rõivakotte ostmas ning nüüüd saan ma peaaegu kõik kollektsioonid stangele rippuma panna ja asi näeb väga asjalik välja. Nagu fääshion täitsa. Kusjuures, peaks oma mannekeenile midagi uut selga tegema..kujutan ette ta tüdimust juba aprillist sama asja kanda. Ahjaaa.. kas te teate, kui raske on oma kappi koristada.. loobuda asjadest, mis on kunagi täielikud lemmikud olnud, millega on tehtud hulle ja vähem hulle asju.. Niiiii nõme.. aga kapis tuleb uutele asjadele ruumi teha. Seega ma siis viskasin ära küll dressikaid, pükse, t-särke ning sorri isa, ma viskasin ka ära sinu Türgist toodud pluusi, sest see läks mulle viimati 5a tagasi selga. votnii.. iga asi oli nagu mälestus mingist perioodist, aga no olgem ausad.. on ju mõttetu hoida kapis asju, mis on liiga väiksed, et sulle selga minna..seda enam, et mul on nii palju riideid ja varsti ei pea riiulid enam raskusele vastu.

Ahjaaa.. räägin teile ka, kui otsusekindel mu ema on.
Ema ütles, et ma pean oma kapist kõik, mis ei sobi, meeldi ja enam selga ei lähe, ära viskama.. ise ütles umbes veel, et ole põhimõttekindel ja julm, viska kõik ära mis enam ei sobi.. no ma siis hakkasin viskama.. ja siis tuli mõne aja pärast mu tuppa ja ütles, et: "oled sa ikka kindel, et sa tahad seda ära visata.. see on ju nii ilus.. ja oled sa ikka kindel, et sa tahad selle ära visata.. ma ju alles ostsin selle sulle eelmine kuu.." No jumal küll... pean ma siis karm olema või ei?! Ja teadagi mu ema emotsiooni ajel tehtud oste. "Ma arvasin et sulle võiks see meeldida." Jah, aastal 2008 võib-olla meeldiks eksole. Aga no üldiselt ei ole hullu.. vahest ostab ta ilma minuta juuresolekuta ka ägedaid asju.. kuigi noh, minu moetribunali eest käivad kõik tema ostetud riided läbi. haha. tegelt no ausalt nii hull ei ole, aga no aastas mõni kord ikka suudab mu ema mind oma "suurepäraste" ostudega üllatada.

Aga ok. Postitus sai 30% spontanne, 20% arukas, 2% läbi mõeldud, 18% ego, 30% igavust peletav.

Taavi

tunnen sulle kaasa

2010-06-05T19:03:00.002+03:00

avastasin just, et mul on mingi haiglane stalker siiin blogis, kes iga mu postituse alla vajutab bullshh. loodan, et sisustasid oma aega huvitavalt, kuna viimane postitus mida bullshitiga hindasid ulatus 3.maisse. haha. mega naer ikkkka mu meelest. ma tunnen sulle kaasa, et sa niii kibestunud oled. ma siiralt loodan, et sul hakkab parem. ma tegelikult palun, et äkki sa jätaksid ka kommentaare, et mul oleks huvitav ja saaks natuke naerda. ma tahaks ju teada, mis mu väikest fänni häirib..
Tegelt ma just mõtlesin et teeks väikese prank'i sulle. tahaks väga teada, mis nupule sa nüüd vajutad.
panin sinust pildi ka siia kõrvale. olen kindel, et kui hoolikalt peeglisse vaatad, näed sama, mida siin pildil....

väledaid näppe sulle, mu retarded sõbrake :)

fashionista helsingis

2010-06-04T13:40:00.005+03:00

Niiniiniiii.. reklaamisin juba päris ammu välja, et sheerin teiega helsingi tripppi, kui tagasi olen. Olin kolmapäeval megaväss ja neljapäeval kolisin Tartust ära(!), seega siis jagan shopingu muljeid täna.

Teisipäeva varahommikul ärkasin 03.20 kuna oli vaja veel mõningaid asju teha. Teele näiteks rängalt sirgendas seal.. mul oli nagu wtf. kell 03.20 külll sirgendada ei viitsiks. valisime outfite ja mina käisin lugesin blogi korraks ja siis hakkasime liikuma. 04.30 läks bussss. Eriti mõnus just sõita ei olnud, sest magada eriti ei saanud ja siiis kogu aeg oli siuke maa ja taeva vaheline tunne. rõve ühesõnaga. Agaaaa 07.10 olime Tallinnas, sõitsime taksoga sadamasse ja siiiis läksime laevale. Sadamas nägime üht tuttavat, keda pole 10000 aastat näinud ja laevasõit oli väga lahe, sest jutttu jätkus. Pool 10 olime Helsingis.

Niii, shopingtuur võis alata. Läksime ühte suurde kaubanduskeskusesse, aga tulime sealt tagurpidi tagasi, kuna kogu kaup oli Eesti omaga sarnane ja siis otsustasime kesklinna poodides kolada. Muidugi sai palju aega veedetud H&M-is, mis on endiselt mu üks lemmikuid poode. Ostsin väga khuuuulid püksid. Õigemini kaks paari pükse. Teksad ja ühed üliülistiilsed põlvpüksid. Mõlemad lähevad mu uue stiiliga hästi kokku.. Ma olen sitaks rahul. Ainuke jama oli see, et ülespoole ei leidnud nagu midagi... ma otsisin, aga midagi ei leidnud, mis meeldiks. Ja mõnda asja, mis meeldis, ei olnud minu suurust. fakk ma ütlen. Ja tegelikult ega ma enam väga ei tahtnud mingeid kudumeid/sviitreid osta, sest mul on neid kapis niigi 12 ja olen otsustanud natuke teist tüüpi riideid ka osta. Tahaks nagu vägaväga oma uut stiiili ellu viia. Baitevei ostsin ka prillid, mida siin piltidel näete. Naersime Teelega et olen nagu male GaGa. Niii. see selleks. Shopppasin siis Zaras, lootes siis midagi leida ja leidsingi. Leidisin kaks asja, mis väga meeldisid, aga ühte oli suurust L ja teist oli XL ja XXL Pole vist väga minu suurus ja räpp mu uueks stiiliks ei ole, niiet jep. jäi ära. Lootsin, et leian Tallinnast oma suurused, aga no andke andeks. Kui Helsingi Zara oli tühi, siis Tallinna Zara nägi välja nagu äsja oleks toimunud tühjendusmüük. Kohe häbi hakkas, et meil sellise kaubavalikuga pealinn on. Tallinn on Helsingi kõrval ikka väga rotikas. Arutasime Teelega, et Helsingis on ikka siuke mõnus suurlinna tunne, aga no Tallinn... siuke nõuka õhkkond oleks ikka nagu üleval..Et eriti positiivne seda Tallinna segamini arhitektuuri ja musti tänavaid vaadata ei ole.. Isegi kesklinn on väga räämas. Võib olla on selline mulje sellepärast ka, et pärast Helsingi tsilli suve meeleolu, puhtaid tänavaid ja suurlinna atmosfääri lihtsalt Tallinn tundub mannetumana, kui ta tegelikult on. Aga ok seee selleks. Niiet point oli selles, et Tallinnale ei saa loota. Kui Helsingist ei leia, siis Eestist ammugi mitte. Agaagagaaaa. niiii. leidsin jalanõud, mis mulle tõesti väga meeldisid ja tõesti kaaalusin tõsiselt ostmist, aga jälle oli neid vaid üks suurus ning see oli natuke suur. Mõtlesin alguses et okei, see väike ruuum seal jalanõus ei ole ju nii hull, aga samas kui hind on 2000.- siis nagu ikka veits mõtled. Sa ei osta ju nii kalleid jalanõusid siis, kui nad päris ikka ei istu ja päris ei mõtle ju nii, et käivad kah. Asi ei olnud rahas, aga nii kallid jalanõud peavad ikka 100% hästi istuma(seda enam, et need olid seemisnahast ja vihm neid rikub).. Jätsin nad ostmata, kuigi Tallinnas jalanõusid vaadates hakkas kahju, sest no see valik siin ajab nutma. Niiii kesine lihtsalt.. vähemalt minu jaoks. Nüüd lähengi 13ndal uuesti Riiga, lootuses midagi leida nii selga kui jalga. Tahaks ikka mingeid ägedaid jalanõusid. Ja tegelikult ma tean, et olen võib-olla jalanõude suhtes liiga nõudlik, aga no mingi adio, dc, circa jms no absull ei istu. Kõigil on need ja need ei ole üldse minu stiil ikka. Nii et parem jätan ostmata, kui ei leia selliseid nagu tahan. Loodan, et kohtan Riias neid, mis saavad minu omaks. Loodan siiralt, et Riias on selliseid, nagu Helsingis ostmata jätsin.

Niii... mis veel. Otsisime Teelele lõpukleiti, mille ka leidsime pärast pikki otsinguid. Proovisime Teelele umbes 20 erinevat kleiti. Lõpuks leidsime selle õige. Ma ei avalda selle kohta siin sõnagi. Kingad üritame leida Riiast ja aksessuaar tuleb minu disain(arvatavasti). Teelel ikka vedas, et tal minusugune kaasas oli. Ma olen parim inimene kellega shopata. Ma ütlen kohe ära, kui midagi on sitasti ja kui mõni pisidetailgi häirib.. Lisaks on mul ju üüber hea stiilitaju ja no uskuge, mina juba shoppamisest ära ei väsi. Ainuke vihje kleidi kohta on see, et NO SEE ERINEB TÜÜPILISTEST LÕPUKLEITIDEST IKKKA VÄGAAAVÄGA. Kui Teele lõpetamine kätte jõuab, siis näete. Ilmselt näevad lõpukleiti ka need, kes Teelet (majaaa sestraa, kui keegi ei tea) ei tunne, minu blogi kaudu. Ja tervitakski Teelet siinkohal. Oli ju üüberlahe päev.

Käisime veel sugulastel külas, sõime pastat, maasikaid jäätisega ja ajasime niisama lõbusalt juttu. Ja OMGGG kui lahe korter neil on. Nagu sitaks ikkka. Eniveis oli neid megalahe näha ja loodetavasti näeme suvel jälle, kui tuleb tahtmine Helsingisse minna.. Siis juba arvatavasti mitmeks päevaks.

Oih, veits pikk vist sai, aga ongi pikemaks ajaks lugemist.
ok sauuuuuxxxx,
Taavi

PS! Kes ei tea, siis ülevalt teiselt pildil mu sista Teele. Loodan, et ta ei pahanda, et ilma tema loata siia ta pildi panin.

too bad.

2010-06-03T17:03:00.001+03:00

Kõigepealt tahaksin ma öelda, et see eelmine postitus, mille ära kustutasin, oli tõesti feil. Maial oli õigus, kui ma seda öösel uuesti lugesin, siis ma lihtsalt ei suutnud seda alles jätta. See oli feil, sest ma kirjutasin selle siis, kui mul oli kõigist kopp ees ja ma olin niii niii vihane lihtsalt kõige peale. Ma pidin kuskile oma viha välja valama. Votnii on lood. Aga kuradi kahju, et ma ei mäleta, mida Kaido mulle kommentaaridesse kirjutas, sest ma mäletan, et ma ei nõustunud temaga ja oleks midagi vastu tahtnud öelda... aga noh. seekord peab siis lihtsalt tõdema, et mu mälu ei ole just mõttetuste peale terav. Ja btw ma tahaks näha inimest, kes julgeb mulle öelda, et ma ei talu kriitikat, sest ma arvan, et kui teie oleks pidanud nii kaua kriitikat taluma, kui mina, siis oleksite te ammu kõige madalama enesehinnanguga inimene. vot nii. niiet ei tasu kellegil öelda asju, mida nad ei tea. aga okei. aitab sellest.

ei ole enam kuri-muri
örövua.

playing with fire

2010-05-29T15:51:00.003+03:00

Täna on laupäev. Järgmise nädalaga peaks kool pms lõppema, kuigi lõpuaktus on 8.juuni. Kuni kolmapäevani toimuvad tunnid eritunniplaani järgi ja ülejäänud päevad on juba järelvastamiseks.. Kuigi, ega esmaspäev, teisipäev, kolmapäevgi enam korralikult ei õpita. Seega, suvi ei ole kaugel. Järgmise nädala reedel kolin oma Tartu korterist välja. Järgmine nädal tuleb üldse super. Võinoh, kui välja arvata see, et mul on vaja käia järelvastamistes.. Tegemata asjade nimekirja näete eelmises postituses. Õnneks nii hull enam seis ei ole, kui alguses, sest päris palju on juba tehtud ka. Esmaspäeval on matemaatikas kontrolltöö ja teisipäeval on füüsikas arvestuslik tunnikontroll.. Mulle ei meeldi see ikka üldse, sest paljusid tunde enam ei toimu, võiks ju juba ennast lõdvaks lasta, aga no ei. Mõni õpetaja ikka tahab kooliaasta lõpust maksimumi.

TEISIPÄEVAL LÄHEME TEELEGA SOOME SHOPPPPPPAMAAA. Niiiiii väga ootan juba. Otsime Teelele lõpukleiti, ostame endale igast lahedat staffi, mida eestis ei müüda ja oleme niisama lahedad. Tegelikult saame vbl mõne sugulasega kokku.. Alguses pidime üldse jääma Helsingisse sugulase kesklinnakorterisse ööseks, kuid kooli kohustused pressivad peale ja seega peame leppima ühe päevaga. Seda enam, et teisipäeval lasen kooli üle. EI JÕUA ÄRA OODATA!!!!!!! Kindlasti räägin siin blogis ka sellest lähemalt, kui tagasi olen.

Siis veel tahtsin rääkida eurovisioonist, mida ma ikka igal aastal millegi pärast jälgima satun. Mõned laulud on ikkka päris okeid. Mõni hakkab niirängalt kummitama, et reedel muusikatunnis peas mängib. Täna on finaal ja aravatavasti vaatan ma ka seda.. Votniii. Tegelt tahtsin ma öelda, et Armeenia laulja on ikkka ülipüss. Meenutab Angelina Jolie-d. Ja ta eurovisiooni esinemisriided on ka megailusad.

Ahjaaa, teate...mind kutsuti ühele photoshoodile stilistikat tegema ja ma juba ootan seda, kuna tõotab tulla väga lahe. Võtan kaasa ka enda tehtud riideid, ehteid ja siis saab ka neid pildistada. Enne on vaja muidugi palju eeltööd ära teha.. Nagu näiteks peab laenutama riideid, ühelt ehtekunstnikult ehteid, kingi ja muud vajalikku. Pean valima/leidma assistendi, kes mul asju leida ja valida aitab ning ka minu blogi jaoks telgitaguseid pildistab. Shuut toimub juunis. Veel kindlat kuupäeva ei tea, kuid küll ma kirjutan sellest siin veel.
Igaljuhul ooootan juba vägaväga. Mulle ikkka nii rängalt meeldib selliste asjadega tegeleda.

Votnii on lood. Nüüd naudin nädalavahetust ja mingi aeg peab õppima ka hakkama.
Taavi

PS! Nüüd saate mulle tagasisidet anda ilma kommenteerimata, vajutades lihtsalt kastile postituse all.

See postitus on minu jaoks.

2010-05-22T13:30:00.010+03:00

Kirjutan siia enda jaoks kooliga seonduva, mis vajab veel enne suvevaheaega tegemist/korda ajamist.

*ajalugu: peab uurima, kas mul on vaja teha mingeid töid, karistuseks oma töövihiku maha jätmise eest.. (ei taha talle tegelikult meeldegi tuletada)
*füüsika: asjad korda ajada...bigtime. (järgmine nädal)
*inglise keel: ~~kirjutada jutuke teemal "Facilities for disabled". (vajab tegemist täna või homme)~~
*kehaline kasvatus: mõned asjad vist tegemata...nagu näiteks sõjaväetest.(äkki annab mööda viilida... eks kolmapäeval tunnis paistab)
*kunstiõpetus: ~~mõned töölehed, essee~~ ~~ja powerpoint (järgmine nädal)~~
*inimeseõpetus: ~~mapp teha (ümberkirjutamise vaev.. nädalavahetusel peaks tegema midagi. ehk siis kohe)~~. Vaja teha esimene KT!
*cartesiana: uurimistöö kava!!!!!! (ei kujuta ettegi kuna valmis jõuan, peab minema Kristi Pärn-Valdojaga vist Tallinnasse kohtuma..)
*matemaatika: tunnikas järele teha.
*õpioskused: KT tegemata! (saab äkki tunnis ära teha kunagi)
*politoloogia: arutlus (järgmine nädal)

jep, kool on paha-paha koht.
lähen võtan päikest ja õpin. küll elu on ikka lill.

EDIT: hakkan siin ära tehtud asju läbi kriipsutama, et ärge imestage siis.

ei jõua enam

2010-05-21T17:57:00.001+03:00

Mu tujud vahetuvad nii kiiresti. Alles eile tundsin rõõmu ilusast ilmast, grillimisest, vabast reedest ja sõpradest.
Ka tänane päev algas hästi. Nii mõnus ilm, seltskond ja palju nalja. Praegu olen aga ülimalt õnnetu.. Sain teada ühe töö tulemuse, mida enda arust oskasin aga vist siis siiski mitte. Tulemusega ei ole kohe üldse rahul. Mega halb enesetunne on. ma olen tegelt sitaks õnnetu. MA EI JÕUA SEDA 2 NÄDALAT ÄRA OODATA, MILLAL KOOL LÄBI SAAB. MA EI SUUUDA ENAM. TÄIESTI PERSES. MA VIHKAN JUBA KOOLI. PUTSI KÕIK. omg jah, ma just ütlesin putsi. mine minesta ära, kui nii väga häirib.

Aga plaanid on juba suve alguseks tehtud. Teelega tulevad rängad shopingtuurid. Hästipalju doityourself'i ja lebotamist.Aga jah. Enne on vaja selle kooliga ühelepoole saada. Votnii. Okei. Vihastan edasi siin omaette.

ühesõnaga M V K ja O J S.

earringsearringsearrings ehk DIY

2010-05-09T11:58:00.002+03:00

Tegin siis terve eilne päev kõrvarõnkse. Tuli tahtmine veits loometööd teha ja ajusid keppida ja no muidugi emadepäev oli ju ka ukse ees ja oli vaja emale head meelt teha. Pugeja nagu ma olen. Lõpetasin vist mingi kell 23 või isegi hiljem. Ise olen megarahul ja Teelele ka sitaks meeldivad. Et kellel aga soovi, siis andku teada eks. Võib mulle meilida (taavi.tiidt@gmail.com) ja värkisärki. Lisan siiiis siiia allla pildid.

Need esimesed kõrvarõnksid kuuluvad tänasest mu emale:

hello, taavi is speaking

2010-05-07T23:25:00.002+03:00

Oi seda õnne ja rõõmu, et mul tuli tahtmine oma blogi kirjutada.
Nädal on olnud just selline, nagu ma tahaksin, et iga nädal oleks - 3 päeva kooli, natuke linna, natuke kodu, natuke draamat, natuke rõõmu, natuke paremaid hindeid ja palju nalja. Seda kõike on jagunud. Vähemalt minu mäletamist mööda.
Mul on hea meel, et kooli lõpuni on pms 3 nädalat. Kool on see, mis mind tõesti väga ära väsitab, kui ma vahel puhata ei saa. Sellesmõttes olen oma haigusele tänulik. 3 päeva koolis käimist on täpselt paras - ei ole liiga lühike, ega ka liiga pikk aeg. Sain sel nädalal ainult häid hindeid ja tõestasin endale, et suudan ennast kokku võtta küll. Siia juurde täpsustan kõigile külajutuhimulistele, et ei, ma ei saanud varem kahtesid, vaid nö veits halbadeks hinneteks pean ma kolmesid, eriti siis kui neid palju tekib. Aga ok. Tegelt ma ei viitsi sellest koolist enam jahuda. Ja lõpetuseks tervitaks oma musisid kamraade - Liispeti, Mariat ja Anetti. Ja palun väga vabandust, et ma ei olnud neljapäeval väga spontaanne.

Niiinii, tegelt mõtlesin ma tõsiselt sellele, et hakata online's ja ka ühes poes, mille nime ma veel ei ütle, oma ehteid müüma, aga maitea. Eks paistab. Vaatan, kuidas asjad minema hakkavad ja kuidas aja ja muu sellisega on. Selle online asjaga on mul megahea mõte, aga eks kunagi kuulete, kui asi valmis on.

Nii, siis lugesin ma veel Maia slash Oprahi blogi ja mõtlesin esiteks, et fakk, ta on üks mu ainulaadsemaid tuttavaid, kes on nii faking vabameelne ja konkreetselt sülitab elule näkku. Mulle sitaks meeldib see attitude ja mulle meeldib ka tema oskus rääkida kõige piinlikumatest asjadest nii, nagu need oleks täiesti tavaline nähtus. Ma totally kavatsen kunagi temast Eesti Oprah'i teha, sest no ma märkan tohutut potentsiaali. Maiaga on igast häid mälestusi ja ma ei saagi aru, miks me ei ole juba nii ammu kokku saanud. Agaa no see teatris kohtumine oli nagu väga väga fcking unbelievable. Igaljuhul kirjutan ma Maiast praegu seepärast, et ta rääkis oma blogis riiete ära viskamisest ja rääkis veel, et viskas ära teksad. Ja ma nagu tegelt ka mõtlen, et ta on täielik dick. Ta oleks võinud mulle öelda, et ta mingit suurpuhastust teeb, sest ma heameelega tuuniks ümber ta korralikke väikseks jäänud riideid. Näiteks nagu teksad. Sellesmõttes, et ma oleks sitaks tahtnud katsetada seda valgendamise ja pleegitamise teemat ja tuunind nad nii lahedateks, et ta ei raatsiks never enam midagi ilma mulle ütlemata ära visata. haha. enivei. me peame kokku saama ja järgminekord anna ikka teada, kui sa midagi tuunimisväärset ära viskama hakkad. musi sulle, kui sa seda loed.

Niiinii, just helistas mulle Liisa, kes tuli Cäroli kingade järgi, mis Teele laenanud oli. Ta siirdus Aakre peole, kuhu mina ei viitsind ja ei tahtnud minna. Tegelt nagu sellesmõttes, et ma sitaks tahaks sinna minna koos ägeda seltskonnaga (Maiaaa rsk, sa pead minuga mõnele simmanile tulema ikka). Ma ei viitsi nende blonksidega koos tilkuda, sest nende plaanid muutuvad kiiremini, kui tuulesuund. Votnii on lood. Üldse olen viimasel ajal oma metsikut poolt kaotamas, sest ma ei viitsi midagi teha, või kui viitsin, siis pole seltskond see, mis ta olema peaks. Eniveis jepp. Järgmine nädal Tartus püüan seda parandada.

Ega ma ei oskagi teile rohkem midagi head rääkida. Üritan võtta nädalavahetusest, mis võtta annab. Homme tuleb vend koju ja Pukas on pidu. Ma hästi ei usu, et ma sinna lähen, aga kesteab, mis tuuled homme puhuvad. Ahjaa, Teelel on homme inglise keele eksam, niiet ma soovin sulle vene aktsiendiga inglise keelt ja ülipalju grammatikavigu! Pühapäeval on emadepäev ja ärge siis oma emasid unustage - mina vähemalt mitte.

Olge sama konservatiivsed, kui mina.
Taavi

PS! Pildipeal on siis Maia, kes loodetavasti mind pildi rottimise eest maha ei lase. Ja pildi panin ma tegelt sellepärast, et temast on siin postituses kõigerohkem juttu. Votniii.

...

2010-05-03T12:08:00.000+03:00

Ma tegelikult ei tea, miks ma siia kirjutan, sest mul ei ole midagi öelda. Muidugi kui välja arvata see, et ma olen haige ja mul on igav. Tegelikult tahtsin jagada teiega ka ühte head anekdooti, mille ma ühe klassiõe blogist leidsin.

A young man asks his granny: "Have you seen my pills, the ones I left on the table? They were labeled 'LSD' "... 
Granny: "Fuck the pills, man.. Have you seen the dragon in the kitchen?"
 
Minu meelest päris hea. Mis siiiis veeeeeel? Homme äkki kooli, ei teagi. Suht kopp ees kõigest. 
Aga olkks. Lähen vist tsekin füüsikat nüüüd.

uuus loook,

2010-05-02T11:23:00.001+03:00

Nägin siiis eile öösel palju vaeva oma uue blogikujundusega. Mulle igaljuhul meeldib, loodan, et teile ka. Tegelikult ei ole ma mõne pisiasjaga veel rahul, niiet tulevikus, kui mul viitsimist on võivad mõned pildid mingite teistega asenduda.

Aga eniveis. kavatsen siia kõrvale ka poll'i panna selle kohta, kas mu blogi uus kujundus ka meeeldib.
olge siiis aktiiivsed eks.

tsauplau.

EDIT: Tegelt see ei peagi teile meeeldima, sest nendel piltidel on asjad, mis mulle meeldivad.. aga no avaldage arvamust ikkka. aga lihtsalt ma ei muuuda kellegi teise pärast midagi. haha :D

i'm a free bitch, baby.

2010-04-30T20:46:00.000+03:00

mmm, nii nii ammu ei ole postitanud. Mul on häbi. ausalt on. Aga elu on lihtsalt nii kiire ja kui vaba aega on, siis tahaks ainult puhata ja niisama olla, mitte blogida. Kuigi mulle blogimine vägaväga meeldib, siis ma lihtsalt hetkel ei suuda järjepidev olla.

Koolis on nii palju teha ja stress näpistab ääässist, ausalt. Ma ei jõua oodata kuna see mai läbi saab ja lõpuks kolm kuud lebotada saab(pääääris saaabki). Ma olen väsinud, aga no pean vastu. kindlasti pean.
Homme on üle-eestilised talgud ja kui teil tekib küsimus, kas ma lähen, siis vastuseks on ei. Üheks põhjuseks on väsimus, teiseks aga see, et ma ei tee tööd inimeste jaoks, keda ma ei austa. Tõsiselt. Jah, see võib olla eestimaa heaks, aga no see ei tähenda veel seda, et ma peaks kellegi käske kuulama. nagu noooooo way. Mina olen iseenda kõige suurem käskija. no ja 50% suudab mind ema ka käskida. haha. minu riigis toimib diktatuur. aga ok. ma ei aja segast enam.

Sain täna moeshow dvd kätte ja peaks oma esinemiste videod netti riputama, aga no ei viitsi praegu tegeleda.
Postitan selle kunagi siia, ma luban.

Niiii, misveel. ahaaaa. Teate, mu ehtebusinesss läheb hästi. Tahtjaid tuleb ainult juurde ja juuurde. Tegelt see ei ole businesss. teen seda oma lõbuks ja äge, kui need veel kellelegi meeldivad. kavatsen lähiajal veel juurde teha, sest mul on sitaks uuuuuusi häid ideid. sooo stay tuned.

Veel on mul (vist) hea meel, et mu followeride arv kasvab, mis selllest et see on ainult naeruväärne 17, aga ikkagi. ja lugejaid on mul ju veel tegelikult. ainult et neil ei ole bloggeri kontot, et nad saaks mind jägida.

aaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaa. baitevei. ma tahtsin mainida, et ma jälestan paare, kes avalikult üksteist käpivad, näpivad, moklevad ja teevad muud taolist, millleks on nagu oma aeg ja koht. mitte aga avalikud pleissid, kus minusugustel okse kurku tuleb. nagu seee on niii haige. väkkk. tehke seda kodus eks.

Mis siis veeel... üritan olla tublim ja siia rohkem postitada. Muidugi on mul veel plaanis ka teha valmis üks suuuuper hott pluus ja veel ehteid. Lisaks hakkab mu blogi tegema läbi uuenduskuuri, niiet stay tuned. kuigi ma ei imestaks, kui ma seda alles juuni kuus teha jõuaks. haha. loodan, et nii hullusti asjad ei ole.

Okeixxx.. tõmban siis otsad kokku.
olge siis sama fäänsssiiid, kui mu arvuti dp, mille ka siiia kõrvale postitasin.
tsaukkks.

veits DIY-d

2010-04-22T17:10:00.002+03:00

Olen viimasel ajal hakanud rohkem pöörama tähelepanu isetegemisele. Võib öelda, et kollektsioonide tegemine harjutas mind enamus asju ise tegema ja pidevalt millegi loomingulisega tegelema. Seega mõtlesin, et prooviks veits ehteid teha. Nüüd ma olen teinud neid juba vahelduva eduga umbes kuu aega ja peaks mainima, et I'm enjoying it. Nüüd näitangi teile, millised nad mul siis on. Teele on mul juba ränk fännn. Kollased sulgedega on tema omad.

Eniveis. Kellel aga soovi on, see andku teada. Kui on värvi jms erisoove, siis andke aga tuld. Võib kommentaaridesse või meilile kirjutada.

btw. eriti eksklusiivseks teeb nad see, et nad on minu tehtud. hahaha. epic ego. eksole.

Taavi.

Fame monster

2010-04-17T15:21:00.002+03:00

Laupäeval,10.aprillil ilmus ajalehes Valgamaalane artikkel, mis räägib minust ja "NoorMoe" võidust. Tervitaks siin kohal Jürgenit, kes on selle artikli autor. Olen artikliga väga rahul. Sain kõigilt palju tagasisidet ja isegi mõned inimesed teisest maakonnast helistasid mu emale ja kiitsid mind. haha. hau kuul is tät. Lisan siia alla selle artikli, et saaksite ka minu kohta veits rohkem teada. Sorri kui kvaliteet ei ole eriti hea. Skännitud ikkagi ju.

järelvõnked

2010-04-02T23:09:00.004+03:00

Nii nagu ka pealkiri ütleb, naudin ma juba nädal aega võidust tulenevaid järelvõnkeid. Kogu nädal on läinud väga hästi. Positiivsuse laks oli võiduga garanteeritud. Oma osa mängib ka saabunud kevad. Päike on ju niii mõnus. Linnas olla on hoopis teine tunne. Kool on tegelt päris väsitav. Aga viimased kaks kuud veel käia ja siiis on suveeeevaheaeeeeeeeeeeeeg. Igaljuhul olen terve nädal nautinud tähelepanu keskpunktis olemist ja võtnud vastu õnnitlusi. Kolmapäeval käisin teatris vaatamas balletti "Kevade". Päris hea oli. Mitte nüüd vaimustavalt hea, aga mõned kohad tekitasid siukse mõnusa tunde. Samal õhtul võttis minuga ühendust Valgamaalase ajakirjanik, kes soovis minust lugu kirjutada. Nii siis peaks teisipäevases Valgamaalases artikkel minust ka ilmuma. Mis siis veel... Ei oskagi nagu midagi tarka rääkida.. Nii hea, et on olemas selline asi nagu suur reede. Nii hea on terve päev kodus istuda. Aga olks..ma ei oska midagi erilist rääkida. Seega ma lõpetan.

Jäägem moodsaks.

EDIT: Artikkel siiski ei ilmunud teisipäevases(06.04) Valgamaalases, vaid ilmub hoopiski neljapäevases(08.04) Valgamaalases.

EDIT 2: Mul on juba teie kõigi ees nii häbi, sest teadmata asjaoludel ei ilmunud artikkel ka neljapäevases(08.04) Valgamaalases vaid LOODETAVASTI ilmub laupäevases(10.04) lehes.

Taavi

It's my time.

2010-03-28T13:11:00.001+03:00

Vaheaeg on olnud pöörane. Nagu eelmisest postitusest lugeda võisite, siis esitasin Pärnus PortArtur2-s toimuvale vabariiklikule moeüritusele "Noor Mood 2010" 2 kollektsiooni. Minu üllatuseks ma ka mõlemaga kvalifitseerusin. Nädal aega tööd. Kaheksa rõivaeset vajasid valmistamist ning nädal oli pöörane. Liigagi pöörane. Ma ei saanud kordki niisama hinge tõmmata. Alati oli vaja midagi teha.
Eile, 27. märtsil see üritus ka toimus. Konkurss oli vinge. Seltskond oli lihtsalt super. Päev oli niiiii kiire ja väsitav. Kuna esinesin kahe kollektsiooniga, siis mingit puhkepausi väga ei olnud. Isegi sööma ei jõudnud minna.
Konkurss oli võrreldes eelmise korraga hüppeliselt arenenud. Korraldus oli väga hea ja üldse kõik oli ülimalt super. Esinemine läks hästi. 2 minutit enne lavale minekut pidime kava ümber tegema, kuna nägime, et lava esine, mida oli vaja kasutada, oli ummistatud. Kerge paanika, kiired seletamised ja korras. Kõik läks super hästi.
Esmakordselt pidin enne esinemist minema ühe esemega mõlemast kollektsioonist žürii juurde ning vastama küsimustele ning oma kollektsioonist rääkima.. Kusjuures ei olnudki nii jube ja raske. Mulle isegi meeldis. Modellid olid mul PARIMAD. Ma olen nende kõigiga väga-väga rahul. Esinemised olid mõlemad väga head.

Kuna meil oli 2 esinemise vahel vaid 30 minutit, et teha modellidele uus soeng ja meik, siis uskuge mind, närvipinget jagus.
Peale esinemist ei jäänud muud üle, kui üle tunni aja oodata žürii otsust. Lõpuks see ka tuli.
Kõik disainerid kutsuti lavale ja hakati jagama tänukirju, eripreemiaid. Lõpuks tuli kätte see aeg, kui hõigati välja esimesed kaks. Alustati siis teisest kohast ja selle sai endale Kirke Talu. Ning siiiiiiiiiiiiiiis...hõigati välja esimene koht ja VÕITJAKS OLIN MINA! Ma olen üliõnnelik. Auhinnaks sain 2500 krooni, 6 kuud ajakirja "Mood" tellimust ning kasti alkoholivaba kopparbergi. See oli praeguseni minu elu kõige suurem võit ja ma tõesti olen ülimalt õnnelik. Vanema astme kategoorias võitis Taavi Turk. Eriti äge oli kogu asja juures veel see, et konkurssil oli Taavide kaksikvõit nagu ta mulle ütles, kui fotograafid meist koos pilti soovisid teha. Viimaks tuli see, mida ma vajasin. Just see aasta pidi mulle näitama, kas sellel kõigel on mõtet ja nüüd ma saan rahuliku südamega öelda, et ON KÜLL MÕTET.

AITÄH TEILE, MU KALLID MODELLID JA KÕIK TEISED, KES MU DRAAMATSEMIST NÄDAL AEGA KANNATASID. OLETE PARIMAD!

EDIT: Lisasin pilte, nagu lubasin :)

Taavi

fuck offfff EESTI LAUL

2010-03-13T00:11:00.000+02:00

Ma ilmselt kõlan nüüd nagu mingi tiinekas, aga no andke andeks. Kes oli see idiooot, kes helistas mälkoln linkolni poolt ahh? See on ju mingi dumb fuck. No niiiiiii haige. Mul koppp niiii ees. Ma olen mingi paadunud eurovisiooni fänn ja nüüd me saadame sinna mingi haige laulu.. Lennna oli ju niiii pöörffffffff. Vaadake milline ta välja nägi. No niiiiiiii ilus ja seksikas, kui veel annab ollla. Appppppi, mul on tunne et ma vihkan eestlasi ja ma vihkan seda faking eesti laulu, mis on "NIII INNOVATIIVNE". Ainuke asi, mis mulle õhtu jooksul veel peale mõne normi laulu meeldis, olid Sepp ja Avandi. Igaljuhul jah, aim a psaiko. öfnkgskfldntamfpöljnhgpjhnzdmga
MULLE MEELDIB HEIDY PURGA, AGA ÜHEST R2 SAATEST ETV KANALIL PIISAB KÜLL. kogu seeeee alternatiivne jura lõhnab niiii rängalt r2 järgi. Ma loodan, et kui ma homme hommikul ärkan, siis esimene uudis, mida ma kuulen on see, et lenna ja selle "prison break-i" ahvija hääled läksid eksikombel segamini ja eestit esindab ikkagi lenna. igaljuhul lugu on pask ja lenna oli parim. Lenna oli no nii kuum, et jää ka ei aita .LAUL OLI KAAA SITAKS HEA.

FUCK OFF MÄLKOLN LINKOLN!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!

Moelainel 2

2010-03-12T14:22:00.004+02:00

Fashion never dumped me, I dumped fashion!

Ma ei ole juba pea aasta aega moega tõsiselt tegelenud ega üheltki moeürituselt osa võtnud. Nüüd mõtlesin, et on õige aeg uuesti "pildis olla" ja näidata kõigile, et mind ei ole mõtet veel maha kanda. Aga kui nüüd päris tõsiselt rääkida, siis see aasta on viimane aeg jõuda selgusele, kas see on see, mida ma teha tahan ja kas mul ka selles tulevikku on. Nii et see aasta läheb siis korda, kui ma osutun valituks mõnele moekonkurssile ja äratan tähelepanu. Millegi pärast on mul tunne, et just see aasta toob mu ellu muutusi. Eks seda näha ole.
Aasta on moe koha pealt edukalt alanud. Seda eelkõige Valgamaa koolimoe žüriis osalemise ja tudengi moepolitseiks saamise tõttu. Mul on hea meel, et üha enam äratan tähelepanu ja astun suuremaid samme, kui eelmisel aastal.
Aga nüüd asjast. Püüdlen hetkel moeürituse "Noormood" (endise nimega "Vabariiklik Koolimood" ) poole, kuid silmapiiril terendab ka üks ülisuur moekonkurss, kuhu kindlasti proovida tahan. Nime ma veel ei avalda, kuid see üritus oleks just see, mida mida mul oleks vaja, et endas selgusele jõuda. Kusjuures, olen moega nii usin olnud, et kandideerin "Noormoele" suisa 2 kollektsiooniga.

Nii, nüüd aga pildistamisest ja protsessist. Üle-eelmine nädal avastasin, et "Noormoe" tähtaeg on väga lähedal ning oleks viimane aeg sellega tegelema hakata. Nimelt tuli mul ideee kasutada üht materjali, mis tundus väga innovatiivne ning seega lasin aga kääritel ja niidil-nõelal käia. Kuna aega oli vähe, siis kvaliteet ei vasta just Valentino moemajale, aga pildistamiseks ajas asja ära. Küll on veel aega neid putitada ja parandada.
Siis tuli aeg korraldada photoshoot ning suundusingi pildistama Elisega. Kuna aega oli väga vähe ja kõik sõbrad-tuttavad olid millegiga hõivatud, pidin ma ise pilte tegema ja majandama. Ajas asja ära küll. Arvan, et pildid on täitsa enamvähem. Kogu shoot oli väga raske. Tingimused ei olnud just parimad, sest kell oli 18 kui alustasime ja väljas oli juba kottpime. Aga saime hakkama. Kahjuks sain küll kogu sessioonilt vaid ühe foto. Pildistasin üht rõivast uuesti ning seda juba paremates tingimustes. Aga protsess ise on lahe. Väga glämm. Vot selline asi on super. My cup of tea.
Kollektsiooni nimeks panin ma BLACK AND WHITE (nii originaalne eks?)
Kasutan terves kollektsioonis vaid musta ja valget.
Siin ka siis pildid. Ülemisel pildil modelliks Elise, alumisel pildil Reesi.

Teise kollektsiooni pildistamise mõte tuli mul paar tundi enne pildistamist. Vaatasin oma suvel tehtud loomingut ja mõtlesin, et fakk, kui need korralikult üle vaadata ja kiirelt viimistleda ning värvida, siis saaks päris hea asja. Pean selle kollektsiooni juures värve ja taaskasutust tähtsaimaks osaks. Kleidid on äärmiselt loodussõbralikud, kuna materjal, mille koostise jätan saladuseks leiab minu kollektsiooni näol juba teistkordset kasutust. Tavaliselt mulle selline taaskasutuse teema moes peale ei lähe, aga seekord pean tõesti tunnistama, et taaskasutades võib saada ühe päris hea asja. Nii ma siis ei kahelnudki ja helistasin kohe Reesile, kes on üks kullatükk ja oli nõus modelliks tulema. Paari tunni pärast saimegi kokku ja hakkasime pildistama. Ma olen Reesiga super rahul. Teda ei pea juhendama, ta tunneb seda mida teeb. Reesiga on tõesti super koos tööd teha. Ta teab mida ta tegema peab ning mida ma tahan. Ma olen piltidega vägaväga rahul. Vot see pildistamine oli juba õige photoshooti moodi. Kõik oli hea. Valgus, poosid, modell, liikuvus, pildid - kõik oli super.
Kollektsiooni nimeks on Colors REUSING.
Kasutan kollektsioonis erinevaid värve ja kõik nad on erksad.
Siin ka siis pildid. Nagu juba mainitud on modelliks Reesi.

NB! Piltide allalaadimine, kasutamine ning avaldamine on ilma minu nõusolekuta KEELATUD!
Minu counter näitab väga kenasti ära, kes ja mis pilte alla laadinud on. Seega, kui te ei soovi probleeme ja seda, et ma teie IP aadressi blokeerin, siis soovitan luba küsida!

Ootan väga kommentaare. Olge moekad!
Taaaaaavi

Moelainel

2010-03-12T12:43:00.002+02:00

Oioioiii, kui kaua ei ole siia midagi postitanud. Kõik juba küsivad, et miks ma midagi ei kirjuta.. Aga asi on selles, et viimased nädalad on olnud PÖÖRASED! Ma olen viimasel ajal energiast, elurõõmust ja tahtest nii tühi, et ise ka ei usu. Olen need viimased nädalad pingutanud ja ringi jooksnud nagu mingi orav rattas. Koolis on olnud raske aeg. Töö töö otsa. Ma tõesti ei jõua/ei taha/ei suuda ennast koguaeg õppimise lainele häälestada. Nii nii raske on ennast prantsuse keelest matemaatikale, matemaatikalt geograafiale ja geograafialt keemiale ning füüsikale ümber lülitada. Olin nädal aega haige ning see andis õppimisele kõvasti tunda. Jäin päris palju maha ja seepärast pidin ennast ribadeks rebima. Aga ma saan hakkama.

Siis oli veel Tartu Tudengi märtsikuu numbrisse vaja moenurk välja võluda, mis lisas stressi veelgi. Aga tegelikult ma ei kurda, see oli üks maru lahe protsess. Ma poleks mõni aeg tagasi iialgi julgenud minna tänaval suvalise inimese juurde ning palunud luba tema pildistamiseks. Olen enda üle uhke. Kuigi lõpptulemus ei olnud perfektne ja päris selline, nagu see mu ideaalis oleks olnud, oli see esimese korra kohta üsnagi hea. Hea on mõelda, et minu teele tuleb võimalusi, mis aitavad mul püüelda oma unistuste poole. Ma ütleks, et üsna meelitav on olla Tartu tudengite moepolitsei. Aga see on ainult tänu ühele inimesele - Siirile. Meie suhtlus on ikka käinud üle kivide ja kändude, aga ma ei oleks iialgi uskunud, et me võime ka niiii hästi läbi saada. Nii äge on temaga hommikul kell 6 rongis messida, seda veel eriti siis, kui istume mõlemad samas rongis erinevates vagunites. Äge on kuulata tema pep-talk'i ja sarkastilist huumorit, mis vahel ületab piirid, kui ta üritab mulle selgeks teha, et ma olen enamus piltidel rõve (aitäh preili perfektsus!). haha see viimane lause oli muidugi naljaga. Mul on hea meel, et mul on olemas selline sõber nagu Siiri, kes alati ilmtingimata ei kisu mind pilvedest maa peale vaid tuleb ja hõljub seal pilvedes koos minuga.

Lisaks "Tartu Tudengile" tegelesin ma veel ühe natuke mahukama asjaga. Nimelt pildistasin kahte kollektsiooni, mille teisipäeval ühe moekonkurssi poole teele panin. Sellest räägin aga teises postituses. Olete esimesed, kes neid Internetis üldse näevad.
Lisan siia ka oma artikkli "Tartu Tudengis".
PS! Trükivead ei ole minu põhjustatud ja minu pilt ajab oksele, seega varustage ennast kilekotiga!

Loodan, et olete mu pika postitusega rahul!
see kõige ägedam Taavi!

NB! Ärge unustage kommenteerida, mida mu esimesest tõsisemast avaldatud artiklist ka arvate!

nagu nõuka-aja tsensuur

2010-02-19T11:30:00.005+02:00

Tere mu kallid ja vähemkallid sõbrad, uudistajad, moehuvilised ja muidugi Puka Vallavalitsuse töötajad, kes te mu blogi jälgite. Ma kujutan ette, et paljud teist mõtlevad, et ma olen lolliks läinud. Aga vot ei ole. Tõsi ta on, et sain mõni aeg tagasi teada, et mõningad Puka Vallavalitsuse töötajad jälgivad mu blogi. On alles mõnus töökoht, kus töö ajal saab vabalt teiste blogides surfata. Ma nüüd ei tea, kas hüpata rõõmust lakke, et ma kõigile nii väga korda lähen või peaksin ma hoopiski olema kurb, et ma siin iga sõna poliitilist korrektsust jälgima pean.. hmm, ei teagi. Tuligi tegelikult kange tahtmine selle koha pealt sõna võtta. Seega, kallid Puka Vallavalitsuse töötajad, tahaksin ma siis teada, mida teile pakub minu blogi lugemine? Miks te ei jäta kommentaare, sest ma olen ju ilmselgelt tagasisidest huvitatud? Kuidas te mu blogi leidsite? Ja kas olete ka siit uut ja huvitavat moenõu saanud? Kuidas meeldib? Kas mu (pubeka)draamad ka teile meeldivad, kõnainet ja rõõmu pakuvad? jnejnejnejne. Lubage naerda, eksole. Ma ei saa aru, kas peaksin olema meelitatud või mitte. Meelitatud selles mõttes, et ma olen kõigest 17 ja juba pakun mingitele keskealistele nii suurt huvi. Ma olen siiralt meelitatud, et olen Puka vallas nii huvitav tegelane, et mu mõtteid nii intensiivselt jälgitakse. Selles mõttes ei ole ma meelitatud, et KAS TEIL OMA ELU EI OLE? Kas on ikka eetiline kellegi blogist kohvilauas klatšida või sellest arutada, eriti siis kui seda ei tee mitte esimeses nooruses inimesed? Shame on you!!!!! Ma tegelikult praegu mõtlen, et mis see postitus mulle maksta võib, aga ausalt öeldes ma ei teagi. Ei saa koduvallalt oma moeprojektide jaoks toetust? Selle üle ei ole vist eriti mõtet kurb olla, sest ma olen kuulnud, et vald ei toeta enam üldse kedagi, peale iseendi. Seega enne kui te nüüd mu postitusest üle Pukalise draama teete, siis mõelge sellele, et see näitaks hoopis seda, et olete naeruväärsed OMA ELUTA inimesed.

NB! Siiri küll jättis oma poe lahti vaid valitutele inimestele, aga ärge muretsege, mina oma poodi kinni ei pane. Juubeldage nüüd, sest te saate siit kindlasti veel palju kõneainet!
Siin kohal tervitakski Siirit, kes elab koos oma blogiga läbi sama, mida minagi.

Olge ikkka sama järjepidevad jälgijad!!!

Alexander McQueen 1969-2010

2010-02-12T22:25:00.000+02:00

Eile, kui ma õhtul umbes 22 ajal lõpuks aega sain, et internetti minna, tabas mind šokk. Ma lugesin, ja ei suutnud uskuda, et Alexander McQueen on surnud... ma tõesti ei suutnud seda uskuda. Ma jõllitasin ekraani ja mõtlesin, et see ei saa olla tõsi. Ometigi aga on. Eile, 11. veebruaril 2010 suri Alexander McQueen - viimaste aegade suurim moegeenius, kelle ustav ja pühendunud austaja olin ka mina. Ta tõi meieni kollektsioone, mille ekstravagantset loovust me kõik imetlesime ning raske oli uskuda, et need kollektsioonid on välja mõelnud inimene. McQueen oli õnnistatud erakordse talendiga, mis meid iga kord ahhetama pani. Temast jäi moemaailma tühimik, mida keegi täita ei suuda. Puhka rahus Mr. McQueen....

Pildid tema viimasest loomingust, mis mind endiselt vaimustab.

I need you in here.

2010-02-08T13:57:00.003+02:00

Oioioioioiii, kui kaua ei ole bloginud. Suisa häbi on. Ausalt! Niisiis, mööda on saanud minu sünnipäev. Seda ma siin pikemalt lahkama ei hakka, kuna mu blogi on avalik. Ma tegelt vahel isegi ei mõista, miks ma seda avalikuna hoian. Muidugi leidub wordpressis minu jaoks super lahendus - saad ise valida, millistele postitustele parool peale panna, aga kuna wordpress on minu aju jaoks liiga keeruline, siis jään ikka oma musi bloggeri juurde. Seda sellepärast, et see on nii iisibriisibiutiful.
Aga sünksist rääkides on mul mega hea meel, et mul olid olemas G ja A. Muidu oleks asi ülimalt feil olnud. Kõik suuremad sündmused on mul viimasel ajal nii feilid ja pean järjekordselt mõningates inimestes pettuma. Fakk, ma ei tea, kuidas ma ühele suudan alati kõike andeks anda. Üha enam keeerab ta mulle paska ja see ajab mind juba niiiiiiiiiii närvi. Ma ei ole temaga veeel kokku puutunud. Nädal on möödas. Eiteagi, kas üldse enam temaga jälle BFF-iks hakkan.Okei, aitab sellest teemast.
Koolist on kopp ees. ma olen tõsiselt väsinud. Tunniplaan muudeti ära ja see on kõige nõmedam tunniplaan ever. Päriselt nagu. Juurde tulid 3 nõmedat ainet ja mul ei ole mingit tahtmist oma aega nendega raisata. Päriselt! Ei suuda vaheaega ära oodata. Iga reede on kui õnnistus, aga need kaks puhkepäeva lähevad liiga kiiresti lihtsalt. Masendav.
Niiiiiii, üks halb uudis on mind taas tabanud. Üks inimene, kes on mul viimasel ajal asendamatuks saanud, kolib vist Soome. Ma olen suhteliselt masenduses sellepärast. Aga eks näeb, mis sellest kõigest saab.
Olen omadega täiega võlas. Lubasin ju teile postituse filmist It's Complicated. Kahjuks jääb see vist ära, sest mul ei ole seda aega teha. Mul on vaja järgneva 2 nädala jooksul saada valmis 2 kleiti oma 2010 aasta kollektsioonist, sest ma tahan minna ühele konkursile. Ma ei ole juba nii ammu midagi valmistand, et häbi juba ennast kuidagi moega seostada. Votnii. Ja baidevei kui kellegil on pakkuda oma abistavaid (kvaliteetseid!!!) käsi, siis andku aga teada, sest õmblemine ei ole mul eriti käpas ja ma vajaks veits abi. Nii et ootan aga pakkumisi.
Muide, ma olen haige. Ei tea, kuna kooli lähen. Loodan mitte väga maha jääda. Minu poolt kõik. Ma ei kujuta ette, kuna uus postitus tuleb. Võib-olla homme, võib-olla järgmine kuu. We'll see.

örövua mon amis.

Lisan teile minu meelest ühe ülihea grammy performance-i ka. Loodan, et teile meeldib sama palju, kui mulle.

kiire post

2010-01-27T15:18:00.003+02:00

Niiii nii palju on kirjutada, aga aeg on see, mida ei ole. Olen lambist tänaval mõelnud, et fakk, sellest mõttest tahaks blogida, ja sellest ka, ja veel sellest ja siis sellest veel ka. Aga kunagi ei ole aega. Kõik on hästi.. Tartus on hea. Teine poolaasta on olnud nii super. Ei mingit koduigatsust. Peab mainima, et erinevalt teistest, mulle väga meeldib mu ema. Ma olen tähele pannud, et ta paistab teistele nii kuri ja nagu üks väga pissed-off ÕPETAJA, aga maitea, kas keegi peale minu perekonna teab, et ta niiii sitaks hoolib meist. Ta teeb kõik, et mul ja meil kõigil oleks hea. Ma vaatan, et vist ükski ema ei ole nii toetav ja armastav, kui minu ema. Järeldan seda sellest, et kuulen pidevalt jutte stiilis "tal on pohhui", "ta ei andnud mulle raha", "ta ei tea kus ma olen" jne jne. Fakk, ma vahel mõtlen et mul on nii vedanud. Ta ütleb mulle, et suva see raha, aeg ja muu taoline. Kui sul tuleb tahtmine koju sõita, siis tee seda. Kui sulle midagi ei meeldi, siis me mõtleme välja mingi parema viisi. fakk, te ei kujuta ette kui hea on midagi sellist kuulda. okei..küllalt mu uitmõttest. Koolis on hea. Tartus on hea. Kodus on hea. Järgmine esmaspäev on mul sünnipäev ju!!!!!!!!!!! Laupäeval sünnipäevapidu. fakk, ootan. Järgmisel nädal tundub kõik hea. Loodan, et tuleb ka. mis siis veeel? Käisin eile kinos. Vaatasin it's complicated. See oli nii hea lihtsalt. midagi niiii teistsugust vahelduseks. Bussis nägin Mari. Nii hea oli üle pika aja juttu ajada. Vanad ajad tulid meelde. Ta ei ole üldse muutunud. Sama äge ja armas, nagu alati. Ühesõnaga KÕIK ON HÄSTI! Varsti vbl järgmine nädal või kunagi tuleb ikka pikem post filmist ka.

Looodan, et sa seda näed, aga igaljuhul:

PALJU ÕNNE EVELIN! Sa oled kõige armsam Tartu Maratoni kaaslane ever. Nii äge, et sa mind Tartu suhtes aitasid ja mu lõppematut loba kuulasid. Igaljuhul PALJU PALJU ÕNNE EVELIN!

Taavi

EDIT:

Kõik ei ole ikka nii hea. Mulle kukkus pink jala peale ja mul on suure varba küüne alt kõik sinine. jeii, piinlen valu käes :(
Kiiret paranemist mulle !

long time no see.

2010-01-14T18:30:00.001+02:00

Maria ja tema alter ego Iia tõid täna päevakorda asjaolu, et olen oma blogi hooletusse jätnud (btw seda mainis varem ka juba Liispet). Ja ma pean tõdema, et olen tõesti blogi üsna unarusse jätnud. Vahepeal on nii palju juhtunud. Aga üldse ei ole viitsimist kirjutada siia. Aastavahetusest pole mõtet rääkida, sest pean ütlema, et see oli minu kõige nõmedam/mõttetum aastavahetus EVER! Sellel teemal me rohkem ei peatu - kes teab, see teab.

Vaheaeg läks liiga kiiresti.. LIIGAGI KIIRESTI! Vaheaja viimasel nädalal käisin ma koos Ailega külas meie eriti nunnul ja naughtyl Gretel, kes võõrustas meid suurepäraselt. Shampus (mis on viimasel ajal mu vaieldamatuks lemmikuks saanud. Võib-olla on mängus Anu Saagimi liigsed mõjutused, aga no tõesti. SEE ON NII HEAAA! ) voolas, jutt jooksis, naer täitis mitte ainult toa, ega ka maja, vaid kogu ümbruskonna. Mulle niii väga lihtsalt meeldis seal. Mulle meeldib, kui inimesed on ausad ja avameelsed. Ja mulle meeldis selle külaskäigu juures absoluutselt kõik. Isegi see väga kriipi intsident mingi psühhoga, kellele meeldib majaseinadele lambist poole öö ajal koputada. Juhtub - inimesi on ju igasuguseid. Järgmine kord tuleb kodust ikka kõik sõjaks vajalik kaasa võtta. hahahaha. Kusjuures, ma avastasin kui ilus võib olla kuskil metsa sees lagendikul olev maja. See vaade mis hommikul aknast oli, oli liiga ilus. Me peame seda lihtsalt kordama.
Kui te juhtute praegu lugema, Aile ja Grete, siis ma tervitan teid nii rängalt, et ise ka ei usu.

Kool algas. Esmaspäev ei olnudki kõige jubedam. Koolis oli väga normal. Psühholoogiad olid meil ikka sellised nagu alati - täis naeru ja Indreku kurja pilke. Õnneks see tund ei saanud mina pähe. Ei saanud ka Liispet. Seekord pidi kogu tule enda peale võtma Maria. haha. Too bad. Õnneks ei olnud see üle pika aja mina. Õpetaja isegi kiitis mind. Sain viie ka. I'm sooo very very teacher's pet.Räägin teile nalja. See on kokkuvõttes üks parimaid nalju mis üldse psühholoogias kunagi olnud on. Asi oli siis nii, et terve klass pidi analüüsima ühte uurimust ja iga lõigu kohta ühe aruka küsimuse esitama. Iial olid nad küll a la stiilis: Mis on kuues sõna kolmandas reas? Aga see nali ei olnud piisavalt hea. Liispet pani seekordse naljavõistluse kinni küsimusega: "Kes see tropp selle töö kirjutas?" "Kes siukest jura üldse kirjutab?". Liispet oli aga minu õnneks ja enda kahjuks jätnud märkamata, et esimesele leheküljele on suurelt kirjutatud koostaja nimi. Selleks oligi meie enda geenijura õppiv psühholoogia õpetaja. Indrek võttis seda üsna südamesse. Seda oli aru saada lausest: "Minu eesti keele õpetaja oleks sellise solvangu peale nuttes klassist välja jooksnud...". Liispet pidi järjekordselt tundma häbi ja õpetajale pugema hakkama. See viimane tuli tal suisa suurepäraselt välja, ainult et asi oli veits läbinähtav. Palju kurbust tekitas tegelikult see, et psühholoogia lõpeb nüüd järgmise korraga ära ja asemele tuleb mingi cartesiana jurr. Sääd. Veeri sääd.
Samal õhtul oli minu ja Leelo Lõunakeskuse rituaal, mis reeglina leiab aset esmaspäeviti, oli ka seekord väga super. Mulle lihtsalt niii väga meeldib temaga naerda. Teisipäev oli madalseis - õhtu ähvardas tulla EPIC FAILURE! Üks cancel teise järel. Ja siiis suddenly mõlemad cancelid pöördusid uuesti päevakorda ja õhtu ei olnudki nii hull. Kolmapäeval olid kaks esimest tundi kehalised. No ei olnudki väga hullu. Täitsa hea oli pärast kolmenädalast söömingut ennast hingetuks rabeleda. Ei kurda. Käisin õhtul kodus. Oli vaja paar asja välja printida ja niisama oli ka mõnus tunne koju minna. Jama oli ainult selles, et mälupulk, millel see dokument oli, jäi TARTUSSE. FEIL FEIL FEIL. Sai nähtud väikest kallist ka üle pika aja. Ta megavahva ikka. Täielik füürer. Ise on 3 aastane ja ütles sellepeale, kui ma hakkasin välja minema, et EI LÄHE KUSKILE. Me hakkasime emaga naerma ja siis Bretu konkreetselt ütles: "ÄRA KAUA OLE!". Okei, ta on vähemalt iseloomuga eks. Hea seegi. Neid iseloomuta inimesi on liiiiga palju. Täna on neljapäev.. istun siin ja kirjutan blogi. Lähen varsti Cäroliga eedenisse. Süüa ostma. Õhtul ju stiilipäevik. Ma pean lihtsalt midagi head ostma selleks puhuks. Homme saab koju... ees on ootamas LÜHIKE, AGA SISUKAS nädalavahetus. Otepää MK ootab ja ootavad ka sõpsikud. Ei suuda homset oodata. Ma nüüüd oma prantsa sõnadetööks õppima. Olge musid.

Loodan, et suutsin selle üüber pika postitusega oma võla tasa teha. olge tublid. tsau feilid ja vähem feilid.

PS! Kõigil, keda siin postituses mainisin, on kohustus jätta kommentaar!

2010

2010-01-02T11:50:00.000+02:00

Loodan, et veel ei ole hilja teile head uut aastat soovida. Pole nagu erilist tuju oma aastavahetusest rääkida, sest see ei olnud just see, mida ootasin. Ma olen kahes oma sõbras ülimalt pettunud. Ja seda, mis nad mulle tegid, ei anna ma never andeks. Vot siis, kui positiivseid uudiseid minu poolt. Aga ma soovin, et sellel aastal tuleks läbimurre ja ma saavutan selle, mida kaua lootnud ja oodanud olen. Loodan, et ka teil läheb uuel aastal kõik korda ja saavutate selle, mida iganes tahate :)

Olge tublid,

Taavi

Head vana lõpppu!

2009-12-31T16:48:00.001+02:00

Nagu pealkirigi ütleb, HEAD VANA AASTA LÕPPU kõigile mu olulistele ja vähem olulistele lugejatele. Tulgu teil uuus siis ikka rohkete sõprade, alkoholi ja rõõmsa tujuga. Ja nagu optimistid ikka, tuleb loota, et järgmine tuleb parem. 2009 on tegelikult mu blogi taaselustamise aasta, seega üsna oluline. Kui ma nüüd tagasi mõtlen, siis 2009 on üldse üks kuradima hea aasta olnud. Ma siiiralt loodan, et uus tuleb veel veel parem ja ägedam. Mõnusat aastavahetust kõigile!

maal maalin.

2009-12-30T13:55:00.001+02:00

Vaheaeg läheb ikkkka ülikiiresti.. Alles on hommik ja juba varsti jälle õhtu. Kooli ajal võiks ju samamoodi olla. Aga tegelikult ega mul ei olnudki plaanis siia midagi eriti pikka postitada. Tahtsin vaid näidata, kui tubli ma olen olnud ja millise uue õlimaali olen valmis saanud. Emale väga meeldis. Nagu maalide puhul alati, on parem neid kaugelt vaadata, aga mina lisan siiia lähivõtte. Ärge siis hakake näpuga vigu otsima - ma olen ju ka kõigest inimene. Kuigi jah, tunnistan, mitte tavaline inimene. Ma olen ERAKORDNE JA AINULAADNE. Okei. tõmban ego maha ja näitan teile siiis oma maali. Muide, pildil on Firenze.

jõul.

2009-12-25T22:02:00.001+02:00

Jõulud olid head. Keha toitu täis õgitud. Oeh, need vastikud süsivesikud libisesid märkamatult kõrist alla. Ja kusjuures kõige jamam on see, et need süsivesikud olid lihtsalt niiii hästi ennast kõige hea sisse ära peitnud. Aga tõesti jõul oli hea. Mulle nii meeldib kingitusi saada. Sain siiiis igast ilusaid asju. Ema tunneb mind ikkka nii hästi ja teab mis mulle hea on, seega pani kingitusega ikka vägagi kümnesse. Vend ja ta pere kinkisid ka niiiii ilusa dsempri, mille siiia alla pildina kindlasti lisan. Ega teisedki kingitused halvemad olnud, neid on lihtsalt kõik näinud, sp ei olegi mõtet siin pikalt arutada. Igaljuhul kuusk on naljanumber. Vanaema ja vanaisa olid vist purjus või jätsid prillid maha, kui toomas käisid. Tegelt ei ole asi nii hull midagi. Mul on nii palju rääkida, aga kirjutada nii vähe. Ei ole tahtmist üldse kuidagi. Vanaemal on täna sünnnipäev. PALJU ÕNNE KALLIS VANAEMA, kahju et sa kunagi teada, ei saa, et ma sind siiin bloggeris õnnitlesin, sest sa lihtsalt ei tea, mis see blogger on. Aga jah, nii et kaks päeva järjest söömist(vanaema sünks ja jöulud) oli. Maru hää, homme välla tervist parandama. Pekki maha jooksma. Tahaks tegelt lähiajal midagi väga hullu teha. On kohe siuke tuju, et võiks midagi korda saata. Aga eks ma annan siis teada, kui ma midagi sääärast teinud olen. Aga jah, praeguseks kõik. Midagi ei olnudki nagu öelda...

Taavi

soulfooooood

2009-12-17T21:33:00.004+02:00

On neljapäeva õhtu ja tulin just Eedenist, kus Cäroliga kokku sain. Käisin ostsin ka endale šokolaadikooki ja istun nüüd siin Stiilipäeviku ees. Mida muud neljapäeva õhtult tahta!

PS! Prooovisin riideid, mis kabareele panen ja türrr ma olin niii kepppp ikkka.

Taaaaaavi

Halloo, draama peakontor kuuleb, mis on teie mure?

2009-12-15T22:12:00.002+02:00

Just nii võib iseloomustada tänast õhtut. Ma olen endas sügavalt pettunud. Pinnale on kerkinud mitu draamat. Esiteks see, mis mulle endale rohkem hinge läheb.
Nimelt lobisesin ma oma SUURE SUUGA välja ühe väikese nalja, mis puudutas üht mu sõpra. Ma ei mõistnud, et sellele sõbrale öeldes ma teen teisele sõbrale karuteene. Aga mul oli sellest sõbrast, kelle kohta üks süütu nali tehti, kahju kuna nägin, kuidas ta sai tänu ühele asjaosalisele sügavalt haiget. Ma ei olnud teda varem nutmas näinud ja see mõjus mulle kuidagi. Ma olen teiste tunnete suhtes kohati üsna jäine, aga see mõjus. Ja siis ma mitte kõige kalkuleerivamalt rääkisin talle kuidagi melus sellest seigast. Alles siis, kui see sõber, kes ühe teise inimesega seda VÄIKEST nalja tegi, mulle ütles, et ta on minus pettunud ja umbes et ma olen hale feik, mõistsin ma millise lollusega hakkama sain. Aga asjad on nii, et teed ühele head, teisele sitta ja siis saad ise veel pangega paska pähe. Mis siis selle südametunnistuse point on?
Mul on mõlemat pidi kahju ja tunnen et minu usaldust on kuritarvitatud ja mina olen oma usaldust kuritarvitanud. Aga olgem ausad. Ka mina tahaks väga teada, kui keegi, keda usaldan mind naerab ja sellessuhtes ma öeldut ei kahetse. Aga teisest küljest mõtlen, et tuleb hoida oma suu kinni ükskõik mis juhul. Isegi siis kui tegemist on nii süütu lausega. Sest kaotaja oled alati sina ise. Ja sulle sõber ütlen ma vaid seda, et sellepeale kui msnis ütlesid, et "nii kaotangi ma kõik..!" siis jah, nii sa kõik kaotadki. Ma ei räägi kõigist, aga teda, kes on sind alati toetand ja kes sind tegelt ikka niii väga armastab, ei maksa võhivõõraga huumori pärast kaotada. mõtle sellele. Te mõlemad mõelge, sest tean, et loete.

Teises draamas ma ennast süüdi ei tunne, aga samas olen sügavalt pettunud, et te mind üldse ei usalda. Nimelt arutasin ühe parimaga, keda tean, et saan sellistel puhkudel usaldada, ühest üsna isiklikust seigast meie ühiste tuttavate(ja mitte ainult tuttavate, vaid ühtede parimate) elust(kuna me mõlemad juba teadsime sellest seigast). Arvasin, et kuna see kellele rääkisin on ühe asjaosalise BFF, siis ei tee ma kellelegi kuidagi kahju. Nii see polnud. See parim ei serveerinud asja nii nagu see oli, vaid natuke läbimõtlemata lausega ja lõpptulemus oli see, et mina olen see, keda usaldada ei saa. no kamoooon. Miks te tulete mulle ütlema, et vaata et sa kellelegi teisele ei räägi, nagu oleksin mõne suvakaga lambist tänaval sellest rääkinud. No sorri tõesti. See tähendab aga jällegi seda, et tuleb oma suu kinni hoida. Isegi siis, kui tead, et see inimene kellele räägid teab seda juttu juba ammu ning arvad et võid teda sellessuhtes 100% usaldada. Kahju mismuud. Aga R&K võiksid ikkagi teada, et mind võib selliste asjade puhul usaldada ja võiksid ka teada, et asi ei ole päris nii nagu paistab.

Seega draamad on hetkel läbi ja saan siia pika postituse lõppu ka öelda, et olen haige. Olen kodus ja ravin ennast, et jälle tippvormi saada. Ja tuleb tõdeda, et draamad ja klatš ei kao minu elust vist kunagi.

Ja mõnele teadmiseks et mu süda ei ole sama külm nagu praegu väljas on ja ma ikkagi andestan talle. Lihtsalt usaldus on see, mis kipub vähehaaval kaduma...

Taavi
PS! sorri, kui kõik poliitiliselt korrektne pole.

MUST HAVE

2009-12-12T00:52:00.004+02:00

Olen siiis viimasel ajal kolanud (Leeloga) poodides ja viinud ennast kurssi, mida pakutakse meie poodides ja kui vana kaup meil siin ka on. Avastus oli suhteliselt positiivne, sest ma isegi leidsin mõned eksklusiivsed esemed. Igaljuhul siin need minu kokku pandud MUST HAVE-id 4 vumään on:

KINGAD:

Needid,sädelus ja litrid on vägagi in! Alla 12 cm ei aktsepteeri!

KLEIT:

Jällegi litter,needid ja sädelus väga IN! Must kokteilikleit on safe valik ja kindlasti väga stiilne! Patšokid kaaaa endiselt super!

AKSESSUAARID:

Neet, sulg, kivikesed jms on üüber hea valik. Aga kõik on kombineerimise küsimus. Võib ka haledalt pange panna. Seeega ärge liiale minge!

Need ülaltoodud oleksidki super valik jõulupeole, kokteilipeole, kluppi ja mujale. Need on minu meelest praegu MUST HAVE-id. Minge nüüd kohe pooodi. hahha.

Taavi

ULTRA

2009-12-11T23:33:00.000+02:00

oeh, ei teagi, kust alustada. Pole nii ammu kirjutanud. Ega kõike juhtunut ei jõuagi siia kirja panna. Viimane nädal läks suht kiirelt. Veendusin endiselt et vihkan oma ajaloo õpsi. Käisin poodides, õppisin keemia, mata ja füsa tööks ning sain pärast pikkka vahet jälle mannaga kokku. Just see viimane tegevus oli tsill. Jõime teed, rääkisime, klatšisime, kuulasime muusikat ja tegime süüa. Nii mõnus oli. Alati peale pikemat vahet, kui pole kokku saanud, märkan, et me oleme ikkka sõpradeks loodud. Mõistame üksteist poole lause pealt ja teame üksteist läbi ja lõhki. Hommmmme pidutame ja naerame kõvasti.
Olen natuke haige. Halb olla, kurk valus jnejne. Koolis oli palavik ka. Aga ma ei oleks see, kes ma olen, kui ma ei oleks jõudnud Teele ja emaga mööda poode kolada.Sattusin kaubamajas otsa Laura uue plaadi ULTRA esitlusele ning pean veel kord tõdema et see on kuradima hea plaat. Mulle niii meeldib Laura. Lemmikuteks lauludeks sellelt plaadilt on Ekvalaiser ja Ultra. Mõlemad ülihead. Ja Laura ise nägi niiiiii vapustavalt ilus välja et no ei ole sõnu. Fuck mulle meeldis ta plaadi esmaesitluse konseptsioon kaa. Neoon oli teemas. Igaljuhul jällegi üks hea plaat!
Okei, praeguseks kõik.
Taavi

Kuula lugu!

vingt-neuf novembre

2009-11-29T20:43:00.006+02:00

jah, ma õpin praegu prantsuse numbreid. ja neid kuni miljoniteni.. ja uskuge, ei ole üldse lihtne. kohe selgitan teile. Prantslased suudavad kuni 69ni numbreid enam-vähem normaalselt kirjutada, siis alates 70st läheb jamaks. sealt maalt algab tehnika 60+10=70 ja 60+12=72. suht haige, aga veel enamvähem. kaheksakümend on juba muu teema. nimelt käib see nii: 4 x 20=80 ehk siis quatre-vingts on kaheksakümend. 92 on näiteks 4x20 + 12 ehk siiis quatre-vingt-douze. kui ma õpetajalt küsisin miks nii, siis ta ütles, et prantslased tahtsid asja huvitavaks teha. nagu alati! aga ei kurda. prantsuse on lahe.
homme hommikul tartu. ei taha minna, aga mis teha.. see nädal ei saa koju ka enne neljapäeva.. sääd olen. vahepeal.
mul on uued unistused, uued sihid, mille nimel tööle hakkan. deux-mille et neuf tuleb ju hästi lõpetada. täna tegin veel paar sammu uue loomingu poole. tahan juba pildistama minna. ei jõua oodata, kuna valmis saab. siuke inspiratsioon tuli. ja kõik moega seonduv tuli eredalt meelde. tahaks juba jälle midagi saavutada. olla keegi. mõtlen praegu, et äkki nii ongi hea, et olen teistest nii erinev, tegelen millegi nii erinevaga ja saavutan ja jõuan kuhugi, kuhu teised tavaliselt ei jõua.
on esimene advent. vaatan siin küünalt, mis mu ees põleb. kõik on hästi. peaaegu hästi. mul on ühe inimese pärast hea meel. ma ei ütle kes ta on, lihtsalt nii armas, et tal jõuluks midagi nii erilist hakkab tekkima.
lund tahaks ka.. väga tahaks..

Armastan seda laulu, pani mind mõtlema.. igast asjadele.
jagan siis teiega ka. äkki meeldib kellelegi veel.. Siin ta on!

paix,
Taavi

leidsin selle pildi ja see on nii püsssss, et ma ei saa lisamata jätta.

tahtsin veel öelda, et tean, et tänane postitus ei ole minumoodi ja lohakalt kirjutatud,

aga ainuke mis loeb on emotsioon.

küsitlus

2009-11-22T17:41:00.000+02:00

Mõned tähelepanelikumad on kindlasti märganud küsitlust mis mul siin blogis oli. Teemaks oli siis kas jätkata blogi sellisena nagu ta on või teha sellest eraldi kaks blogi. Ja tulemus on, et kõik 12 hääletajat on ühel nõul - jätka samas vaimus. Noh, eks ma siis jätkan. :)

Kriitika

2009-11-22T11:54:00.003+02:00

Viimastel päevadel on meedias palju kajastatud Tiina Talumehe moeshow-d, mis oli jällegi Hispaania teemaline ja tituleeritud Eesti tähtsaimaks moesündmuseks. Vaatasin siis minagi neid pilte ja ei leidnud sealt mitte ühtegi väga ilusat, ahhetama panevat rõivast. Jah, kõik riided on väga keerukad ning neid on kindlasti raske olnud õmmelda, aga kuulge no give me a break. See kollektsioon on nii igav, kõike on liiga palju ja minu jaoks so last season. Mind ajavad üldse enamus Eesti moedisainereid vihale. Nende jaoks on tippsündmus teha mingile mutikesele presidendi vastuvõtule kleit. Moeshowd on ka kõik nii magedad. Tõsiselt. Eestis oleks vaja siukest innovaatilist disainerit (haha, nagu mina) , kelle moeshow-d oleksid aasta tippsündmused ning neid vaadates ei jääks magama ning esimesena ei meenuks amatöörlikkus. Minu jaoks on Eestis ainult mõni üksik arvestatav disainer ja selle harulduse esileediks on vähemalt minu arvates Liisi Eesmaa. Ma tean, et olen veel mittekeegi, et kedagi kritiseerida, aga samas enne oleksin kontorirott, kui oma brändi sitasti reklaamiv Eesti TÜÜPILINE moedisainer. Vot nii on lood.

Foto: Jelena Rudi

No issand jumal. Kas seda me nimetame moeks? Volang volangi otsas, õudukas kaabu jnejne. Jumal, palun ole selle jubeduse kandjaga armuline.

Eesti moes järjekordselt pettunud Taavi.

neljapäeva õhtu

2009-11-19T18:28:00.003+02:00

Kell on 18.00 ja tulin just linnast. Saime Leeloga kokku enne, kui ta bussile läks. Tuju on vägagi okei. Homme saab linnast ära. Ei teagi tegelikult veel, mis täna õhtul saama hakkab. Pean nimelt minema Aurasse ujuma. Valikaine kontroll-ujumine jällegi. Üks piff nimega Manna pidi ka tulema, aga nüüd on ta telefon välja lülitatud ja temast pole mingitki elumärki. Proovigu ta ainult mind juba teist nädalat järjest üle lasta. Sellel nädalal on ta kohe väga järjekindlalt väitnud ja lubanud, et kindlasti tuleb. Ta pidavat maru "paksuks" läinud olema. Suur ass taga ja puha.. Kui ta tulemata jätab siis leppigu ise tagajärgedega. Ja uskuge, need on palju hullemad, kui suur perse ja pekine kõht. Tal on napp poolteist tundi mulle teatamiseks, kus kokku saame ja kas läheme bussiga või jala. Aga okei, see selleks. Ma ikka loodan, et ta peab oma sõna. Kuigi tegelikult ennast ka üldse ei kutsu ujuma. Eilsest kehalisest, või õigemini sõjaväe ettevalmistusest nagu ma teda hellitavalt kutsun, on lihased niiiiiiii valusad. Aga ma ei vingu. Ma olen kuskilt kuulnud, et sport pidi tervisele maru hea olema. Ma loodan, et see jutt peab paika, sest praeguseni olen ma sellest ainult piina tundnud.
Teine asi, millest ma piina tunnen on õppimine. Mul on homme français-es töö ja kurat, neid sõnu ja omastavaid asesõnu pole vähe. Keemia on ka sama arusaadav, nagu jidiši keel. Shame on me ! Aga samas, ma ju tean, et ma ei vali never ever ever endale keemia eksamit. Miks ma ei võiks sel juhul õppida keemia kohustuslikke algteadmisi selle kamarajura asemel, mis meil praegu on. Ma võiks ju selle asemel õppida süvendatult mõnda sellist ainet, mis mind tõesti huvitab ja milles ma eksami teen. Mind lihtsalt ajab nii vihale, kuidas mingid kontorirotid seal ministeeriumis õppekavasid koostavad. Kusjuures ise ei ole nad enam koolipingis kümneid aastaid istunud. Nagu väga-väga nõme. Okei enough sellest koolikräpist.
Homme on reede ja järgmisest nädalast on vaheajani veel 4 nädalat. Ma siiralt loodan, et see 4 nädalat läheb ruttu. Ma nüüd vaatan oma prantsuse keele sõnu ja toimetan, ning siis suundun juba Aura veekeskuse poole. Kas Mannaga või Mannata? Kes seda teab...

Lady GaGa - Bad Romance

2009-11-14T21:15:00.005+02:00

Jah Lady GaGa, nii see on - Sa oled tõeline fame monster!

Tavaliselt ma mingi eriline GaGa fänn ei ole, aga tema uus album tõotab tulla vägagi hea. Olen kindel et sellel kauamängival on üsna palju uusi hitte, mis raadiojaamad vallutavad. Aga tegelikult ei ole selle postituse eesmärk nii väga teile laulu tutvustada, kui pigem videot teieni tuua. No see on uskumatult hea. Mitte oma süžee vaid just GaGa erilisuse pärast. No vaadake neid kostüüme. Liiga super ju. Ja neid Alexander McQueeni hobusekapjasid ma suisa jumaldan! Need on ju nii ägedad. Üldse ma arvan, et GaGa on paras geenius. Ta müüb ennast ikka väga väga hästi. Ta on tõesti väga tark businesswoman. Ta teab sama hästi, kui mina, et ilma nende kostüümideta ei oleks ta pooltki nii edukas ja fenomenaalne. Head lauljad tulevad ja lähevad, aga ERILISED on need, kes jäävad. Juhin teie tähelepanu nüüd hoopis jääkarukleidile, mis on tõesti super. No see on lihtsalt liiga glämm. Kõik kostüümid on viimse detailini läbi mõeldud. Pole mitte ühtegi halba sõna öelda. Isegi meik ja juuksed on igal pool super. Kurat ta on kohati ikka nii lahe. Ma avastasin veel peale selle, et ta lahe on, et ta on ka päris kala nägu. No tõsiselt. Nii kuradima piklik nägu ja suured silmad - kala mis kala. Üldse soovitan teil ennast GaGa uue albumiga YouTube vahendusel kurssi viia, sest see ei ole ainuke lugu, mis hea on. Alejandro on saanud ka üheks selliseks lauluks, mida ma viimasel ajal ise märkamatult palju kuulan. GaGa on hea, aga kurat kuidas mulle meeldiks, kui GaGa asemel oleks mu veel suurem lemmik Kerli.

Siin ka video link ja igaks juhuks tuletan meelde, et maitse üle ei vaielda!

Lady GaGa - Bad Romance

The fashion judge.

2009-11-14T13:44:00.000+02:00

Jah, just nimelt eile õhtul leidis aset noorte moeüritus "Valgamaa Koolimood 2009". Nagu olen eelnevalt maininud, kutsuti mind selle ürituse žüriisse. Mul on selle kutse üle väga hea meel, kuna mul pole juba tükk aega nii sisukat ja toredat õhtut olnud. Kohtusin jällegi uute huvitavate inimestega ja sain uusi ülihäid kogemusi.
Saabusin siis 17.30 žürii ruumi, kus ootasid ees juba kaks kohtuniku ning õhtujuht. Peatselt saabusid ka teised ning ürituse peakorraldaja hakkas meile tutvustama hindamisjuhendit ning kriteeriumeid. Klaas sidrunivett ning minek. Saal oli rahavast täis ja erilist istekoha valikut ei olnud. Niisiis soovisin ma istuda päris headele kohtadele, aga siis teatas mulle üks neiu, et need on tema tuttavatele kinni pandud. Ja kuna tõesti istumiskohti oli väga vähe, sai ta natukene tunda minu pahameelt. Lõpuks sain väga buenosse kohta istuma ja show võis alata. Alustati siis žürii tutvustamisega, mis ei olnud minu jaoks väga meeldiv, kuna Lauri Pedaja (loe: õhtujuht) tituleeris mind 10 parima Eesti moedisaineri hulka, kuigi tekst nägi ette, et mind on valitud Eesti 10 parima noore moedisaineri hulka. Jama kui palju. Tahtsin maa-alla vajuda. Nii hea ma nüüd ka ei ole! Aga see selleks. Pärast sai selle üle vähemalt naerda. Tase oli üsna hea, kuigi see meie koolimood meenutab kohati rohkem koolitantsu. See aasta oli küll keelatud TANTSIDA, kuid osad siiski eirasid seda. Aga muidu oli väga tore. Ma ei ütleks, et hinnata väga raske oli, kuna mul olid omad põhimõtted paigas ning OG üritusel sai juba piisavalt kätt harjutatud. Otsuse tegemine oli ajanappuse tõttu raske, kuid vägagi õiglane. Arvamused enamasti ühtisid ning tähelepanu juhiti õigetele asjadele. Leian, et kõik esikohad läksid õigetele omanikele. See võib kõlada küll natuke EGOna, kuid minu mõjutusi sellele konkursile oli selgelt näha. Veidi pani isegi muigama, et inimesed nii selgelt kopeerivad minu ideid. Ja kusjuures ma polnud ainuke, kes seda märkas. Aga mood ja sellistel konkursidel osalemine eeldabki ju teistest alati sammukese ees olemist. Endal tuli ka selle eilse pärast jällegi suur tahtmine kusagil osaleda ja uut kollektsiooni meisterdada. Kui kõik hästi läheb, üritan enne jõule minna pildistama ühte või heal juhul isegi kahte kleiti, mille kallal töötand olen. We'll see..
Aga tahaksin siis lõppkokkuvõtteks öelda, et väga äge žürii oli. Pärast ürituse lõppu oli väga lahe juttu ajada, süüa, juua ja naerda. Ja kõigile neile, kes arvavad, et omg Lauri Pedaja on ränk celebrity ja kindlasti kõigil žürii liikmetel, kes temaga ühes ruumis viibisid ning juttu ajasid oli ränk aukartus, siis eksite. Täiesti tavaline inimene, nagu me kõik :) (fakk, kas ma just ütlesin, et ma olen tavaline???)

Allpool siis kaks minu lemmikut, kes olid ühtlasi ka oma kategooria võitjad.

Hummuli Põhikool
"Too much plastic"

Otepää Gümnaasium
"Trashion"

Ja muidugi lisan ka auväärt kohtunikud

OG moeshow 2009

2009-11-12T18:32:00.003+02:00

On 11. novembri pärastlõuna. Istun Tartu-Otepää bussile. Peaks mainima et buss oli niiiiii ebamugav. Vedrustus oli pehmelt öeldes õhtal.. Asja tegi veel ebamugavamaks see, et see oli järjekordne tunne-oma-kodumaad bussiliin. No ronis siukestest kolgastest läbi, et ma mõtlesin, et nõuuunever ei taha siuksega sõita enam. Siis aga õnnistasin ma Otepääd oma kohalolekuga. Nii hea oli õde näha ja üle pika aja Otepääd külastada. Aga nüüd selle juurde, mille pärast ma sinna üldse läksin. Nimelt siis läksin kohaliku ööelu mekasse - Comebacki ööklubisse, kus toimus Otepää Gümnaasiumi moeshow. Sisse astudes koheldi nagu VIP-i. " Jah, teie võite kohe edasi minna" kõlas lause ühe õpetaja suust. Kohe saali astudes tuli Grete ja juhatas mu kohale ning hakkas hindamist selgitama. Üsna pea saabus ka üks väga äge tsikk Kristi, kes õpib stilistikat. Grete tutvustas meid üksteisele ja saimegi kohe jutu peale. Seda lihtsam, et oleme üksteisest varasemalt kuulnud.
Niisiis hakkas üritus peale. Otsuse tegemine kujunes arvatust keerukamaks. Kaks klassi jäid viiki ja draamat kui palju. Kusjuures valiti mind vastu minu tahtmist žürii esimeheks. No see otsus ei olnud kohe üldse meeltmööda. Aga järelikult, kui ma siiin blogin, olen ikkagi elus. OG direktor oli otsuse tegemisel päris ränk pain in the ass. Pärast otsuse teatavaks tegemist läks pidõu edasi ja sain üle pika aja südamest naerda. Nii äge on suhelda nii lahedate inimestega. Andsin veits professionaalset fashion advice-i ja olin päris otsekohene. Peab ju homseks Valgamaa Koolimoeks harjutama. Igaljuhul on mul väga hea meel, et läksin. Head naljad ja supersõbralikud inimesed kompenseerisid täielikult need mean-id pilgud, mis mind tegelt ei häirinud. Pigem tõstsid enesehinnangut - ma lähen neile järelikult vägagi korda. Õhtul sai enne magama jäämist Teele kirjandit parandatud. Mu suurepärane humanitaarainete soon tegi ta kirjandi kindlasti 3x paremaks. No kidding. Nagu Teele ütles: "sportlased olid trennis, kui mõistust jagati!"

Homme siis väga glämmi social life-i elama. Finally olen kusagil nagu kala vees. Wish me luck!

Taavi

täielik dilemma.

2009-11-07T11:54:00.000+02:00

Alustuseks teavitan teid, et mul on juba mõnda aega blogil detailsem counter peal, mis näitab, mis maakonnast, linnast/külast, mis kellaajal ja mitu korda te minu blogi jälgite. Näitab ka seda, kust te olete mu blogi kätte saanud ja kas olete pidev- või ühekordne külastaja. Peale selle kõige näitab see ka teie IP aadresseid ja muud huvitavat informatsiooni. Niisiis tahakski siin kohal tervitada neid pidevaid külastajaid(keda on iga koha kohta vähemalt kolm) Tartust, Otepäält, Rõngust, Pukast, Tallinnast ja Kärdlast. Kusjuures panevad need andmed mind vägagi imestama. Sest need nö püsikülastajad käivad mu lehel 2 - 15 korda päevas ja neil on mu blogi aadress ilusti peas. See on küll väga meelitav, kuid natuke jama on see, et ma arvatavasti võin aimata ainult mõnda inimest teie seast. Aga noh, ega ma ei peagi ju kõiki teadma. Peaasi, et teie mind teate - hahaha.
Aga ega ühekordsed külastajad halvemad ei ole. Tooks välja siis mõned huvitavamad kohad, kust mu blogi loetud on: Sillamäe, Narva, Pärnu, Haapsalu, Rakvere, Põlva, Põltsamaa ja Jõgeva. Ja imelik on see, et nad ei ole sinna sattunud kogemata, vaid on kas googeldanud minu nime või moe blogi. Kurat aga ma ju ei tea kedagi Narvast, Sillamäelt, Haapsalust, Põlvast, Põltsamaalt ja Jõgevalt. Rakvere koha pealt nii palju, et saadaks tervitusi Rakkesse :D.
Miks ma sellest kõigest siin praegu räägin, on see, et ma ei suuda otsustada, kas ma tahan, et kõik võhivõõrad loeksid minuga juhtunud asjadest ja mind häirivatest asjadest, või ei. Mul on olnud üsna palju mõtteid sellega seoses ja ma olen ühe variandina mõelnud, et teen sellest blogist ainult enda blogi ja kõrvale teen täiesti uue moeblogi, mis erinevalt minu isiklikust blogist oleks täiesti avalik. Aga ma ei suuda otsustada. Jama on selles, et siis ma hakkan üsna vähe postitama moeblogisse ja sealt ei olegi vahepeal võib-olla midagi uut lugeda. Kuna ma ise ei suuda otsustada, siis lisasin ka siia blogi paremasse äärde küsitluse. JA MA TAHAN, ET TE KÕIK, KES SEDA LEHTE KÜLASTATE SINNA KA VASTAKSITE. Miks pean mina teile väärt meelelahutust pakkuma, kui teie ei aita mind. Nii et hakake aga hääletama. Ja tahtsin veel seda öelda, et mu kommentaarid on avatud ka anonüümsetele postitajatele, nii et olge nii head ja kommenteerige, kui teil oma arvamus on!

Nii, praegu siis kõik.

PS! Kõik, kes mõtlevad, et kui ma ei taha, et mu blogi google-st leitakse, miks ma siis ei võta maha seda linnukest, mis teeb selle lehe otsingumootoritele nähtavaks, siis kõigile teadmiseks, et ma olen selle linnukese maha võtnud, aga midagi ei muutu. Nii nõme. Oma nime ei ole mul ju ka avalikult selle blogi all, aga ta ikkagi leiab. Ei tea mis kamm on.

JA HÄÄLETAGE !

Taavi

so flattering,

2009-11-05T18:40:00.002+02:00

Minuni jõudis täna üks meelitav uudis, mis tõstis mul kohe tuju. Eriti õnnelik olen ma just sellepärast, et ma ei näinud tänases päevas midagi, mis mu tuju tõsta suudaks (muidugi peale õhtuse lemmiku - KÄTTEMAKSUKONTORI). Nii, nüüd siis sellest uudisest lähemalt. Istun mina siis parasjagu toolil ja õpin (üllatus-üllatus) matemaatikat, kui järsku heliseb telefon. Vaatan, et täiesti võõras number. Ise mõtlen, et kes see küll olla võib... Teisel pool toru oli noorsootööjuht Lauri Drubinš Valga Kultuuri-ja Huvialakeskusest. Tean teda varasematest aastatest Valgamaa koolimoelt, kust nagu kõigile teada, olen ka ise häid kohti noppinud. Ta on jätnud alati hea mulje. Jumal tänatud, et see kuri Anneli ...(??) välja vahetati. Kusjuures selle Anneliga on mul üks naljakas seik meeles. Registreerisin oma veel registreerimata modelli ürituse eelse päeva õhtul kuskil kella 22 paiku. Järgmisel päeval ettevalmistusi tehes tuli ta minu juurde ja kisas, et miks ma talle nii hilja meili saatsin, et tema olevat juba maganud. Mina jäin talle lolli näoga otsa vaatama, sest ma tõesti ei tea, kas tal hakkas meili saabudes äratuskell tööle võimidagi... Igaljuhul tundus see suht imelik. Tänagu jumalat, et ma talle ei helistanud. :D:D Niisiis tagasi telefonikõne juurde.. Lauri tegi mulle nimelt pakkumise, et võiksin tulla "Valgamaa Koolimood 2009" žüriisse. Peale kiiret kaalumist olin nõus. Ikkagi esmakordne kogemus. Miski ei jookse ju mööda külgi maha.. Nii äge, kui keegi sinu pingutusi ja tegemisi märkab ning mäletab, sest see innustab veel rohkem tegema ja saavutama. Igal juhul on see väga äge pakkumine ja ma juba ootan. Olge siis kõik kohal, sest see aasta tõotab see tulla lõpuks aus ja more catwalk than dance show. Seda seepärast, et sellel aastal on nimelt keelatud igasugune tants! JUMAL TÄNATUD! Kohal ka kuulus õhtujuht. Soo, be there!

Väike teade veel. Olen kutsutud ka Otepää Gümnaasiumi moeshow žüriisse. Niiet üsna busy week tuleb!
Näeme seal!

PS! Hilinenud õnnesoovid ka moekuninganna Anna Wintourile, kes sai teisipäeval, 3. novembril 60 aastaseks! Fakk, kõva mutt ikka!(Kusjuures näib, et see jääkamakas ei sula ka pensionieas.)

Taavi

life is hard you know.

2009-11-01T19:59:00.000+02:00

Täna on siis see päev, kui sai viimast päeva kodus olla. See on nii masendav. Nüüd ma istun siin Tartus oma miinuses tujuga. Tahaks nii koju. Mind ajab vahel isegi see vihale, et kodus on nii hea. Sealt ei taha ju ära tulla! Mittemiski ei pane naeratama. Hea, et Tartusse tulin bussiga, mis konkreetselt kihutas. Poleks kauem kui 45 minutit seal olla kannatanud. Iga kilomeetriga läks tuju veel sitemaks. Õudne, milliseid ohvreid ma pean hea hariduse saamise nimel tegema. Vahel ma mõtlen, et kas ei oleks kergem käia Pukas koolis ja elada kodus? Aga siis ma mõtlen uuesti ja mõtlen, et ma ei murdu. Ma olen piisavalt tugev, et hakkama saada. Ei suuda juba ära oodata, millal suvevaheaeg hakkab. Esialgu rahuldun veel jõuluvaheajaga, mis on natuke lähemal, aga ikkagi veel kaugel. Okei, lähen nüüd oma sita tujuga poodi.

Taavi

The Duchess

2009-10-31T16:09:00.005+02:00

"There were three people in her marriage"

Jah, ma tean, et on aasta 2009 ning see film tuli välja aastal 2008, aga ma ei saa midagi parata, et ma seda alles nüüd nägin. Igaljuhul tahan ma teiega jagada oma suurepärast filmielamust. Nimelt siis filmiks "The Duchess" ehk eesti keeli "Hertsoginna".

Film põhineb tõestisündinud lool ja räägib 18. sajandil elanud aristokraat Georgiana Cavendish-ist ehk Devonshire'i hertsoginnast. Ta oli oma aja moeikoon ning väga raske saatusega naine, kes armastas hasartmänge. Georgiana pannakse juba 17 aastaselt Devonshire hertsogiga paari ning neiu arvas naiivselt, et õnnelik abielu võibki alata. Kusjuures, nad olid üksteist varem näinud vaid kaks korda. William Cavendish, Devonshire viies hertsog ootab abielult vaid üht - meessoost järeltulijat. Juba naitumise hetkest on mees napisõnaline ja külm. Tõelised probleemid algavad aga siis, kui G (nagu Georgianat filmis kutsutakse) ei suuda mehele sünnitada poega. Lisaks kahele lihasele tütrele, peab G kasvatama ka üht orvuks jäänud tüdrukut, kelle William oma hoole alla võtab.Ühel puhkusel Bath’is tutvus Georgiana kurja mehe eest kodust põgenenud Bess Fosteriga ning kutsus ta Devonshire’i enda ja hertsogi juurde elama. Kuna hertsog oli juba varem truudusetu mees, ei hoidnud ta oma käsi ka Georgiana ainsast sõbrannast eemale. See osutub üheks tõsisemaks truudusemurdmiseks. Filmis on omal kohal ka Georgiana tõeline armastus. Nimelt on G armunud tulevasse briti peaministrisse, Charles Grey-sse. Nad saavad tütre, kelle G peab oma mehe käsul Greyde perekonna hoolde loovutama. Lõpuks sünnitab Georgiana Williamile poja, Devonshire kuuenda hertsogi. Naine hakkab salaja kohtuma oma abieluvälise tütre Eliza-ga ning elab elu lõpuni õnnetult

* * * * *

Selle filmi treileris on kasutatud pilte printsess Dianast ja viidatud tema sarnasele saatusele hertsoginna Georgianaga. Mõlemad olid tähtsad seltskonnategelased ja moeikoonid, nad olid armastuseta abielus armastades samas kedagi teist ja nende mõlema abielu koosnes kolmest inimesest. Nad on tollesama hertsoginnaga kaugelt isegi sugulased.

* * * * *

Nii, nüüd on tutvustus tehtud ja aeg arvustuseks :

Mulle see film ilmselgelt meeldis. Nii oma ajastu, dramaatilise sisu, kui ka loomulikult nende uhkete kostüümide poolest. Kiidaks filmi puhul ka suurepärast näitlejatööd. Keira Knightley sobis rolli nagu valatult - oma portselannäokesega oli ta imeilus (rääkimata sellest, et ka küllalt kõhn, et pisikestesse korsettidesse mahtuda). Tema nägu peegeldas vaoshoitud emotsioone, nagu tolle aja naisele kohane. Võttepaigad, kostüümid ja kogu atmosfäär olid viimse detailini paigas. Kõik oli vägagi ajastutruu. Äärmiselt hea film !
Oleks olemas ajamasin, oleks see ajastu, kuhu mina tahaks kindlasti reisida.

"Kui ta saabub, pöörduvad kõik pilgud temale. Tema puudumisel on ta üleüldiseks kõneaineks.Ja seda, mida ta täna seljas kannab, loodan teid kõiki homme kandmas näha. Ta on moekuninganna isiklikult - Devonshire hertsoginna!"

Moeuudiseid....üle pika aja

2009-10-30T11:53:00.008+02:00

Ma pole juba nii ammu siia midagi moega seonduvat postitanud, et varsti hakkab juba häbi hoida nimes (moe)blogi. Niiisiis tahan teile näidata kahte geniaalset, superägedat kollektsiooni. Hope you'll like them as much as I do.

Viktor&Rolf

Neid kahte Hollandist pärit nohiklikku meest võib eranditult nimetada geeniusteks ja seda ilma naljata. Nad on ühed kõige huvitavamate ideedega, põnevamaid ja intrigeerivamaid disainerid, kes ei väsi sind üllatamast. Ma lihtsalt armastan neid kahte, sest iga nende moeetendus võrdub kõrgtasemelise meelelahutusega. Seega pole vahet, kas sa lähed Broadway-le etendust vaatama või Viktori&Rolfi moeetendusele. Ainuke vahe on selles, et Viktori&Rolfi moeshow on palju eksklusiivsem ja sinna on 3 korda raskem "pileteid" saada. Niisiis olen ma totaalses lummuses nende kevad 2010 kollektsioonist. See on midagi uskumatut. Tõsiselt. Ma ei tea, kuidas sellist asja üldse võimalik teostada on. Suur suur aplaus nende õmblejatele, kes seda suutsid( ma arvan ja loodan, et need ei olnud nobenäpud Hiinast). Need tüllkleidid on minu suured lemmikud - keegi oleks nagu mootorsaega( see oli ilmselt üks väga hea, kõrgtasemeline, stiilitunnetusega mootorsaag. See ei olnud ka ilmselt üldse õline. Võib-olla oli see ikka midagi õrnemat kui mootorsaag. Tahaks väga loota ) konkreetselt neid lõiganud. See on isegi nagu veidi muinasjutuline. Ühesõnaga on see lihtsalt järjekordne suurepärane kollektsioon.

PS! Eriline lemmik on mul see gravitatsiooni eirav sinine kleit. Love it!

“Nad kompavad oma šikil teatraalsel moel loovuse piire, päästavad üledoseeritud iluga maailma ja viivad ellu veidi lapsikut unistust totaalsest moest. Ning väga armas on, et nad ise jäävad seejuures sellisteks nohiklikeks ja kohmetuteks mustadeks kardinalideks.”

Nina Ricci

Oota, kas ma saan õigesti aru, et nad vallandasid selle Oliver Theyskensi, kes on vastutav nende üliägedate rõivaste:

ja nende ennekuulmatute kingade loomise eest? :

Mis neil küll arus oli, et nad ta vallandasid? Põhjuseks oli nimelt see, et nad tahtsid et nende peadisainer looks midagi "kantavamat". Jumal küll, tänapäeval ei luuagi enam sellist haute cotouri kollektsiooni, mis oleks nüüd täiesti 100% kantav. Minu meelest täiesti loll põhjus.. Aga tagasi kingade juurde. Need on ju niii lahedad, et ise ka ei usu. Nii raju ju! Mulle ei meeldi ainult need kingad, kus see väike konts seal taga töllerdab. Seda enam, et see ei puutu isegi maad ega ole kuidagi kasulik. Aga need teised...TASE! Fuck, I love those shoes.

Tegelikult on mul hetkel endal ka midagi käsil.. tahaks seda valmis saada ja siis ühe korraliku moeshooti teha. Ja muidugi teie olete esimesed, kes neid pilte näevad. Aga sellega on selline väike jama, et see võib valmis saada kuu või poole aasta pärast. Ma lihtsalt ei suuda midagi väga järjepidevalt teha. Ja õppimine võtab ikka korraliku aja.. aga ma üritan :)

xoxo, Taavi.

pocketful of sunshine !

2009-10-29T20:54:00.001+02:00

.... seda mitte küll õues, aga minu tänases enesetundes. Käisin reti, Triinu ja Kaidariga väljas. Äge oli. Naljakas, et mul nendega koos olles nii hea meeleolu. Kunagi ei hakka igav. Kusjuures on imelik see, et me võime retiga oma lapsikusest nii palju tülitseda ja eriarvamustel olla, aga kui tülisid ei ole, on temaga nii äge ühes seltskonnas olla või lihtsalt niisama rääkida. Kaidarit pean ma üheks kõige ägedamaks klassivennaks, kes mul kunagi üldse olnud on, sest ta on võrreldes teiste matsidega ikkkka väga normaalne. Seda enam, et reti ja Triinu suutsid talle päris normaalsed riided selga osta :D Triinu on lihtsalt üks äge tropp, kellega võib ennast surnuks naerda. Fakk, kas ma mitte ei kiida teid liiga palju? :D Aga et te päris ära ei tõuseks, mainin ma siinkohal, et te olete vahel parajad jobud kaaa:D Pärast läksime Helena juurde. Seal oli kaaaaa suht luXXX olla ikkka. Helena mängis isegi rokirebast lõpuks:D Homme kõik Pukas ja eks paistab mis saama hakkab. Praeguseks kõik.

Taavi

Quality time

2009-10-27T22:18:00.006+02:00

Nii hea, et on vaheaeg. Nii hea on jällegi kodus olla. Aga tegelikult tahtsin ma hoopis tänasest päevast rääkida...
Ärkan ma siis hommikul üles ja heliseb telefon - mu isa tuleb minuga quality time-i spendima. Niisiis läksime ATV-ga sõitma. Panin ennast nö (moodsatesse) retsimisväärsetesse riietesse ja valmis minekuks. Ise veel mõeldes, et jumalapärast keegi mind ei näeks. Suundusime siiis vanaema (harimata)põllumaadele rada sisse sõitma. Tegime igast hüpekaid, künkaid ja auke ning asi võis alata. Mõtlesin küll, et see tegevus on minu iseloomuga maru võõras, aga no ei, üüber äge oli ikka. Pori ja paska lendas, aga ma ei hoolind, absull mitte. Nii hea oli lihtsalt kimada - tõsiselt! Aga noh, algaja nagu ma olen, oleks ma mitu korda valusalt laksu pannud. Esimene kord suures augus - täie hooga sisse ja siiis ehmatasin ära ja jäin esiots õhus sinna lihtsalt seisma, õnneks ikka julgesin uuesti gaasi vajutada ja üles ronida. Ma ei taha teadagi, mis nägu mul sellest ehmatusest ees oli. Teine kord võtsin isa peale ja näitasin uut rada, mida enne sisse sõitsin ja näitasin ühte lahedat hüpekat ka. Selle hüpekaga oli siuke vedamine tegelt. Kogusin siis hoogu ja sõitsin täie hooga sealt üle. Tagajärjeks oli see, et me sõitsime mingi aja tagumiste rataste peal ja joppas, et üle ei käinud. See jäi ära, kuna isa oli piisavalt tark, et paar sekundit enne esiveo sisse lülitas. Aga noh - pole hullu. Pärast läks juba ülihästi ja sõit oli kokkuvõtes super.
Kui me olime sõidu lõpetanud küsis isa sarkastiliselt, et "noh motomees, kuidas oli?" ja mina hakkasin naerma ja ütlesin: "Tead...ma olen sada korda parem, kui MOTOMEES, aga mahe oli". Ma loodan, et Manna ja mõni veel saab aru, mida ma selle lause all tegelikult mõtlesin. Aga tegelt tahtsin ma hoopis öelda, et isegi kui sa ei ole mingit sellist tüüpi inimene, kelle näpud 24/7 õlised on, siis see ei loe, sellised tegevused võivad ikkka ülimahedad olla. See ei olnud küll mul mingi esimene ega ka mitte 8 kord, aga see tegevus tundub üle pika aja ikkagi nii fun. Real quality time with my old man ;)

Õhtul läksin siiis venna sünksile, seal oli ka mahe. Sitaks head ja paremat. Bacardi Razz laimiga oli mega hea. Üldse oli ülimahe õhtu. Bret oli kaa üliäge. Kokkuvõttes oli super päev. Ainult Teele oli puudu, muidu oleks täielik family day olnud :)

pehmelt öeldes masendav,

2009-10-19T00:07:00.000+03:00

Just selline emotsioon mind valdab - masendus. Seda tänaste kohalike omavalitsuste valimiste pärast. Pukas saavutas jällegi võidu valimisliit "Minu koduvald", mille eesotsas Puka valla praegune vallavanem Heiki Kadaja. Ta on olnud selle valla eesotsas sama kaua, kui mina elanud olen, ning Pukas ei ole asjad sugugi enam hästi. Kas oleks patt soovida vahetust 16/17 aasta järel? MASENDAV, et nad jälle võitsid. TAHAKS JU MINGISUGUSTGI MUUTUST!

PS! Leelo, ära pikka viha pea eks :)

THE SEPTEMBER ISSUE

2009-10-17T20:25:00.011+03:00

FASHION IS A RELIGION

VOGUE IS THE BIBLE

Nüüd sai ka siis minul vaadatud selle sügise kuumim moefilm "The September Issue". Külmaks see mind igal juhul ei jätnud. Tegelikult on see hea film aru saamaks, et juhtiva moeajakirja välja andmine ei olegi nii lihtne, kui "The Devil Wears Prada" meile seda näitas. Toimetajad ei ole rõivastatud viimase moe järgi, ei käi tikk-kontsadel ja ei ole perfektselt jumestatud. Selle kõige asemel pingutavad nad kõvasti, et number saaks viimase peal. Töötajad on äärmiselt professionaalsed ja maksimaalselt pädevad, kuid kui peatoimetaja Anna Wintour ütleb "it's not good enough", siis teab neist igaüks, et tingimine ei tule kõne allagi. Mind pani imestama see, et isegi Grace Coddington, kes on töötanud seal sama kaua, kui Anna ning on väga andekas, ei saa Anna tahtmiste ja nõudmiste vastu. Anna kangekaelsuse, tahtmiste ning lause "It just doesn't fit in here" tõttu läks prügikasti (suurepärane) photoshoot, mis läks maksma 50 000 $. Mind tegelikult pani mõtlema, et kas tõesti on mõtet mingi detaili mittesobivuse pärast kõrvaldada kogu shoot? Anna Wintour on kohati kindlasti liiga nõudlik ning diktaatorlik, kuid see teebki temast Anna Wintouri. Imestama pani mind veel see, et maailma üks juhtivaid disainereid oli nõus oma kollektsiooni kallal "töötama" ehk siis seda muutma, kuna see ei olnud Anna meelest "that good".
Tegelikult peaksin ma kokkuvõtteks ütlema, et mulle see film üsnagi meeldis ja pean ka väikese häbiga tunnistama, et tulin reaalsusele veel lähemale, kuna film tõesti näitas, et moemaailm nõuab väga väga ränka ja rasket tööd. Aga samas, ei võtnud see film minult isu sinna poole pürgida. Pigem andis uusi mõtteid tulevikuks...

This is the QUEEN

Ange et démon

2009-10-17T16:09:00.002+03:00

Selle postituse pealkiri iseloomustab mind suurepäraselt. Kes veel ei tea, siis selline ma olen ja seda päriselt. Ma ei tee nalja. Seda tegelikult mainin ma sellepärast, et j'aime laulu, mis sellist nime kannab. Kindlasti olete seda kuulnud Givenchy reklaamis, mis praegu meie televisioonis jookseb. Kusjuures reklaam ise meeldib mulle ka. Uma Thurman on seal tõsiselt äge. Lõhna kohta ei oska ma midagi öelda, ei ole kokku puutunud.
Tegelikult on mul praegu nii hea olla. Tunnen ülisuurt inspiratsiooni ja kirjutamisvajadust, kuna tahan tuua teieni ühe vürtsika loo, millest mõned teist ilmselt kuulnud on, seda juba üle-eestilise telekanali kaudu. Aga sellest peab ja tulebki eraldi postitus. Selle postituse mõte oli teieni tuua laul, mis on tõeliselt hea.

Ja siin näete seda mahedat reklaami : Givenchy - Ange ou Demon Le Secret

Täispikkuses laul on ise siin:
RoBERT - Ange et démon

Apprécier!

things just are the way they are..

2009-10-15T15:56:00.003+03:00

Tahaks väga, et mul oleks rohkem aega siia midagi postitada, aga kahjuks ei ole see võimalik. Õppimine võtab lihtsalt kogu mu aja, mis on tegelikult üsna kurb, kui tagantjärele mõelda.. Elu on üldse Tartus kuidagi raskem, kui see oli Pukas, aga siin ei ole midagi imestada - loota saab ju ainult iseendale. Niisiis, hakkan teiega jagama oma viimaseid sündmusi.
Alustasin käimist "eraõpetaja" ehk matemaatika professorist vanaonu juures, kes aitas mul valmistuda kahel päeval matemaatika suureks arvestustööks. See oli tõsiselt kasuks, kuigi tulemust saab näha arvatavasti alles homme(või täna õhtul e-koolis), kui õpetaja on tööd ära parandanud(kaks päeva juba! kaua võib ??). Kärsitu olen ma just sellepärast, et sellest tööst selgub suures osas minu kursusehinne. Ei jõua oodata! Loodan, et minu pingutustest on kasu olnud. Töö oli tegelt ikkagi suht raske,aga no loodame,et tulemus on hea :)
Nädala algus oli jälle üsna raske. Eriti esmaspäeva hommik, kui ma ajaloo tunnis aknast välja vaatasin. Väljas oli nii masendav ilm, mõtteis oli tõsiasi, et reedeni on kaua-kaua. Teisipäeval teatas Cärol mulle ebameeldiva teate, et on haigeks jäänud ja läheb Pukka. Nii vastik, kui sa pole veel voodistki välja jõudnud tulla ja juba on päev suutnud sitasti alata. Kolmapäeva hommik oli juba palju parem, kuigi kaks esimest tundi on kehalised, mis nõuavad tõsist jõupingutust. Pärast kahte tundi oled läbi nagu Läti raha. Kui nii edasi läheb, siis võib gümnaasiumi lõpuks juhtuda selline väike asi, et ma võin tugevaks saada. Asja juures on kõige naljakam see, et ma just kuulsin, et mu kehalise õpetaja oli enne olnud kuidagi sõjaväega seotud ehk siis seal mingi treener või asi. Õudne ju :D ! Hea oli tegelikult kolmapäeva juures see, et sai minna koju, küll mitte lebotama , aga ikkagi koju. Hea oli oma venda ka näha, keda ma ei ole 2 kuud näinud.
Mis siis veel? Homme on reede ja lõpuks saab koju. Siis nädalake veel ja VAHEAEG. Vot seda ootan ma kordades ja kordades rohkem, kui vennatütar päkapikke. Aga mis ma siin ikka nii pikalt kirjutan, lähen nüüd õppima ja õhtul äkki ujuma. Vaatab, mis saab.

Tsaups !

Lisan siia veel laulu, mida mulle viimasel ajal meeldib kuulata. Tegelikult Lily Alleni laulud on acapella versioonis ka niii head! Ainult üks sõna - mõnus!
Lily Allen - 22 (Acapella version)
( varuge 10 sek kannatust laulu alguses, eks )

école.

2009-10-08T15:45:00.000+03:00

Koolis on nii mõttetu. Üli närvi ajab. Nii mõttetuid asju õpime, et no anna minna. Täna suutis eesti keele õpetaja mind välja vihastada. Meil oli paar tundi tagasi tunnikontroll ja täna saime need kätte.. minu hinne ei olnud isegi mitte rahuldav. Ta oli kusagilt leidnud mulle 4,5 viga, kuigi mul oli ainult 4 viga. Ja lisaks sellele ei lugenud ta õigeks minu seletust sõnale ruineerima, mis oli kahjustama aga pidi olema laostama (kas tõesti nii suuur vahe, et ei anna poolt punktigi??) . KÕIGE ROHKEM vihastas mind aga see, kui ma panin sõnale kumõss seletuseks märapiim ja õpetaja arvas et see võiks olla hoopis hapendatud märapiim ning seega läks miinus kirja. Suht haige võimis?
Tegelikult ei meeldi mulle veel see ka, et mingid minu klassi omad uurisid mu blogi välja ja nüüd loevad seda. Mulle ei istu see kuidagi üldse.. Kinniseks nagu ka panna ei taha, sest siis ei oleks sellel väga mõtet. Ja valitud lugejate asi ka eriti ei istu, sest siis ei saa paljud seda lugeda, kes harjunud on(sest ma ei saa neid kutsuda).
Siis veel see ka, et mul on kõik õpitud ja ma peaks valikaine raames ujuma minema, aga noo kuidagi ei viitsi.. Eks paistab mis saab.
Homme on juba palju palju parem päev. Aga vott, nii ongi lood. Eitea kuna blogin jälle.. laupäeval pidu, ilmselt siiis pühapäeval, kui aega saan.

nii raske pole veel kunagi olnud...

2009-10-05T15:42:00.003+03:00

Iga reede koju sõites on nii hea tunne, et seda ei saagi kuidagi sõnadega kirjeldada. Nädalavahetus oli erakordselt hea. Seda sellepärast, et kodus oli nii mõnus olla. Eriti sellepärast, et kogu pere oli kodus, isegi väike printsess oli meil. Ta on nii armas. Pühapäeval tuli Teele. Nii hea söök oli ja kõik oli lihtsalt ülim. Otsustasin, et tulen täna hommikul bussiga Tartu, et saaks natukenegi kauem kodus olla. Läksin siis kooli ja... kõik oli nii mõttetu. Masendus tikkus peale.. nii vastik oli olla. Ma ei tea mis minuga lahti on. Ma ei ole suutnud täna veel kordagi naeratada nii, et ma seda siiralt ja vabatahtlikult teeksin. Isegi sõbrad, kellega oled harjunud Tartus päevast-päeva koos olema, on haiged. Ma näen praegu kõike nii mustades toonides. Esimest korda nende nädalate jooksul, mis siin olnud olen, tunnen tõsist koduigatsust. Ma tahaks, et mu ümber oleks iga päev inimesed, keda ma armastan ja kes mind armastavad. Nii rusuv on, kui sa tuled koju ja sul ei ole kedagi kes sind ootaks, sinuga päeva muljeid räägiks või kellega lihtsalt koos olla. Selle kõige asemel ootab sind vaikus ja sinu ainuke väljapääs sellest vaikusest - arvuti.
Mul on äärmiselt nõme olla, aga ma tean, et saan hakkama. Läbi raskuste, aga ikkagi saan.
Tahaks nädalavahetust!.

We are not what you think we are. We are golden, we are golden!

2009-09-26T22:34:00.001+03:00

Tänane algas sellega, et sõitsin hommikul Tartusse Teele võistlusi vaatama ja korraks oli vaja ka korterist läbi lipata. Kõigepealt käisime siis mu mansion-ist läbi ja peale seda juba Teele võistluspaika. Nagu on teada, ei ole mina just mingi spordifriik nagu enamus minu perekonnast, seega vaatasin kohale jõudes seda spordimassi üsna altkulmu. Kui ma nägin kuidas kõikidel lapsekestel ja noorukitel olid tulnud emmed-issid raja äärde oma tarkust jagama justkui lootes, et just nende lapsukesest sirgub tulevane profisportlane, tekkis tunne, nagu nad elaksid kaasa oma täitumata unistusele. Ärge saage valesti aru, ma ei mõelnud üldsegi mitte kõiki. Mõtlesin hoopiski neid, kes on endale selga tõmmanud maimukese spordiklubi jope ja meeleheitlikult üritab olla spordi-issi. Veel rohkem ajas naerma see, kuidas mõni emme tuleb sinna oma 10cm kontsade ja naaritsakasukaga. Mida siis sellest järeldada? Seda, et on vaja näidata iseennast ja oma lapse võistlus on vaid suitsukate meeleheitlikule janule olla ise prominentne. Meenutab natuke LA-d võimis?

Teenage dreams in a teenage circus
Running around like a clown on purpose
Who gives a damn about the family you come from?
No giving up when you're young and you want some

Igaljuhul tahaksin ka rääkida natukene Teele sooritusest. Võistus nägi välja nimelt selline, et tuleb joosta 2 ringi mingit rajakest, kus olid tehismäed jmt ning peale seda kiirelt jalatsivahetus ning siis juba rullirajale. Nimelt tuli läbida otsa veel 5 rulli ringi. Enne starti tundus kõik super. Enesekindlust tal jagus ja silmades oli tahet. Jooksus tõusis kohe esiotsa ja see oligi viga. Teine ring oli raske ja saapavahetuses ei läinud ka hästi. Üritasin raja ääres ergutada ja enda arust tarka juttu ajada, aga samas ise mõtlesin, et ilmselt ajab ikka kettasse küll kui mingi spordivõhik tuleb sind veel õpetama ja ütlema, et "noh, võta järgi nüüd". Mina oleks ilmselt Teele asemel suusakepiga lajatanud mulle piki pead. Kuigi võistluse formaat ei olnud Teelele just kõige sobivam ja tulemus ei olnud nüüd teab mis suurepärane, olen ma sügaval sisimas kindel et ta kohusetundlikus ja sihikindlus viivad ta ükskord võidule. Küll tuleb ka tema aeg särada ja ma usun, et see juhtub üsna pea. Mina usun temasse, nagu tema usub minusse(mitte küll spordis).
Nüüd tahaksin rääkida ka natuke oma pealkirjast. Ma küll tõesti ei tahaks teiega jagada seda head, mis saab ilmselt peagi massi lemmikuks, aga pean mainima siiski et MIKA uus(okei, üks kuu vana) lugu on lihtsalt nii hea! Armastan seda positiivsust ja erksust mis ta lauludest kiirgab. Lihtsalt niii niiii nii hea!

Ei suuda uskuda!

2009-09-25T22:51:00.003+03:00

Nagu iga natukenegi haritud inimene teab, on peagi tulemas kohalike omavalitsuste valimised. See aga tekitab paljudes inimestes äärmiselt suuri pingeid. Täna sain ma aru, et see ei kehti ainult täiskasvanute puhul. Nimelt jäime peale teiste lahkumist Leelo ja Arettega välja. Sellest kujunes aga äärmiselt terav poliitiline väitlus/debatt. Arutasime oma koduvalla propaganda, võimaluste, erakondade, inimeste jmt üle. Vaidlus läks teravaks, kuna mina pooldan poliitikas eelkõige ikkagi vasakpoolseid vaateid ja nemad parempoolseid. Juttu tuli siis meie kodukoha Keskerakonna ja Minu Koduvalla nimekirjadest. Ma võin ausalt öelda, et Keskerakond ei ole minu lemmik partei, kuid ma hindan nende mõningaid vaateid. Aga kordi vähem meeldib mulle valimisliit Minu Koduvald nende isekuse tõttu. Kuna Leelo ema on vallas tööl, kus veel praegu on võimul "Minu Koduvald", siis saan täiesti aru, miks ta pooldab just seda parteid või nende vaateid. Hakkasime siis teravalt vaidlema igasuguste vaadete, plaanide jmt üle. Leidsin, et see propaganda, mida teeb praegu valimisliit Minu Koduvald on naeruväärne. Öelge palun, kas mänguväljaku rajamiseks, ei leitud paremat ja turvalisemat kohta, kui tee äär, kus ristuvad veel kaks teed? Kas tõesti on õige ehitada seda nii ebaturvalisse kohta? Kas on mõtet rajada maksumaksjate raha eest Pukka pritsumehe park, kuhu tuleb Puka pritsumeeste monument? Kas seda on kellegile vaja? Rohkem oleks meil ju vaja tänavavalgustust, terviseradu jms. Seda enam, et üle-eestiliselt on levinud pilav väljend "Purjus kui Puka pritsimees". Ei saa mainimata jätta, et seda teemat käsitles ka üleriigiline ajaleht Õhtuleht. Milleks on meile seda kõike vaja? Leelo ja Arette aga leidsid, et kas on parem, kui Pukka üldse mitte midagi uut ei rajata. Minu küsimus oli selle peale, et kas raha, ei oleks kuskile targemasse kohta paigutada? Vaidlesime pikalt ja laialt selle üle. Asja juures on veel tragikoomiline see, et nad ei teadnud päris täpselt, kust tuleb valda raha ja kes otsustab selle jagunemise ning kasutamise üle.
Siis läks asi aga natuke isiklikumaks. Mina julgesin konkreetselt väljendada oma arvamust teatud inimeste kohta. Jutuks tuli rahvamaja kasutamine ja selle juhataja. Ütlesin, et mulle ei meeldi see, et iga kord kultuurimajja (remonditi 10 mlj krooni eest) sisenedes tunnen ennast nagu kurjategijat, kuna iga kord vaatab ukselt vastu äärmiselt kuri kultuurimaja juhataja. See aga ei meeldinud Arettele üldse ja asi läks nii isiklikuks, et Arette solvas minu ema suhteliselt räigelt, kuna julgesin mainida, et kultuurimaja juh. on kibestunud ja kuri ( mu ema on sellega seotud seepärast, et kandideerib SÕLTUMATU kandidaadina Kesk-i nimekirjas, aga ma kordan - ta ei kuulu erakonda ja see ei mõjuta minu poliitilisi vaateid üldsegi).
Ma lihtsalt ei mõista, miks üldse väidelda, kui seda teha ei oska? Miks minna solvavaks ja teha kellegile haiget? See on väga nõme ja ma olen väga solvunud. Arette küll palus hiljem vabandust, aga ma ei tea, kas saan talle veel andestada. Peretuttav ja ema ei ole ju võrdsed! Leeloga on meil ka ilmselgelt tüli majas ja ei tea, mis saab edasi. Naljakas, et sellised vaidlused võivad nii tugevalt mõjutada sõprust. Kahju. Väga kahju. Olen tõsiselt pettunud!

Lisan teile ka natuke lugemist :
Purjus Puka pritsimees saab monumendi
Monument purjus pritsimehele

Olete endiselt arvamusel, et see on ainult minu meelest Pukale pehmelt öeldes häbistav?

Taavi - alati põhimõttekindel ja otsekohene.
Vali mind ja minu blogi - muudame Eesti paremaks!
Hahaa!

I'm a very busy person .... I truly am.

2009-09-19T10:37:00.001+03:00

Taas alustan blogi lausega, et pole ammu midagi postitanud. Koguaeg on nii kiire-kiire. Elu Tartus ei ole nalja asi. Ma lihtsalt ei leia päeva lõpuks endas jõudu, et blogisse midagi postitada. Kool on lihtsalt nii väsitav. Hea kui ma saan tunnike või heal juhul kaks oma social life elada. Õppida on kohutavalt, mida tõestab ka postituse all asetsev pildike. Olen praegu kodus. See on nii hea. Õppida anti ka esmaspäevaks väga normaalselt, nii et saab päriselt puhata. Tahaks nii väga kõiki sõpru näha. Ilmselt õhtul saabki. Tegelt pean veel mainima, et Leelo linna tulek on hea. Temaga saab nalja. Ja mitte vähe. Tegelikult ei tohi ka Mannat mainimata jätta, sest kui teda ei oleks, siis poleks linnas pooltki nii hea. Meie söögitegemised ja lihtsalt natuke klatši, tsätti ja naeru makes our days. Kõige paremaks tegi mu tuju see nädal see, et manna usaldas mulle midagi SUURT ja see on lahe. Mulle meeldib täiega olla see nõustaja, kelle nõu kõik küsivad. I feel myself kinda like Oprah. hahaha.
Kui veel koolist rääkida, siis mul on olnud juba mitu arvestuslikku tööd + iga päev vähemalt 1 tunnikontroll. Enamus klassikaaslased on lahedad ja iga nädalaga meeldib kooliskäimine järjest rohkem ja rohkem.
Homme Tartu rattamaratonile toitlustama ja ma tean, et seal saab super olema. Seda juba sellepärast, et sinna tulevad vanad tegijad, kellega me oma maratoni traditsiooni endiselt elus hoiame :) Loodetavasti tuleb ikka Mari ka!

kuulmiseni,
Taavi :)

häving(!) fun.

2009-09-19T10:18:00.001+03:00

Lubasin eelmises postituses et kirjutan natuke sellest väiksest peost, mis juba ammu oli. Kirjutan hästi lühidalt.
Üks õhtu istusime Olga, beibe, Ulvi, Ljudmilla, Irina, Arle ja Ronaldiga pargis. Nalja sai tõsiselt palju.Ulvil oli digikas ka kaasas, mis tagantjärele mõeldes oleks võinud koju jääda :D Pärast väikest ........ teatas Ulvi, et peab koju minema. Kuna Irina ja Arle pidid ka sinna sauna ööseks jääma, otsustasime kõik veitsaks istuma minna. Paarti oli tõsiselt raju. Esimene Ulvi korraldatud möll. Haha. Asjad ainult paremaks läksid. Naerda sai ülemõistuse. Siiis tuli aga kõigil moklemise tuju ja te ei kujuta ettte kui naer see tagantjärele mõeldes on :D Siiiis läksime me Olga ja beibega välja natsaks, sest .... tuli beibega rääkima. Sellel ajal, kui beib rääkis, meie Olgaga ei lasknud tujul langeda. Lõppkokkuvõttes oli õhtu lõpus põhiteemaks DRAAMA. Mis oli niiiiii naljakas. Kes kohal olid, teadsid mis õhtust edasi sai. Tahtsin lihtsalt öelda, et mega äge oli. Nendega juba igav ei hakka :D

2009-09-12T19:16:00.002+03:00

Viimasest postitusest on möödas juba üle nädala. Vahepeal on nii palju juhtunud, aga mul ei ole lihtsalt olnud aega kõike seda kirja panna. Alustagem siis koolist. Koolis läheb iga päevaga paremaks ja muidugi ka õppimise mõttes raskemaks. Uusi tuttavaid tekib nagu seeni vihma ajal. Juba on olnud töid ka. Füüsika hinne oli keskmine, prantsuse keele oma suurepärane ja kirjandusest ei hakka rääkima. Btw kirjandus pukas on hoopis midagi muud, kui kirjandus tartus. Ma pean nii palju lugema ja tegema veel palju muuudki. Muidugi on sellesuhtes raske, aga ma ei virise. Pärast kooli nagu ikka - õpin. Aga kui mul on õpitud, siis lähen tavaliselt Mannaga välja. See on tõsiselt äge ettevõtmine - teeme nuudleid, naerame, muljetame, mina(!!) pesen nõusid ja veeel paljupalju muudki. Siis käisin ükspäev veel väljas Evelyniga( tervitused siitpoolt, sest tean, et loed :D). Meil oli mega lahe. Nii äge on rääkida inimestega, keda pole ammu näinud, aga jutu peale saad kohe. Kuigi nagu alati, räägin mina kohutavalt palju ja järjepidevalt, siis sain Evelyni kohta ka ikka midagi teada. Kõige ägedam kogu asja juures on see, et Evelyn tuleb minu kooli praktikale. Finger of fate võimis?Siiis muidugi natuke ka Cärolist. Ta on üks mega hull tsikkk. Sellesuhtes et mehed on kõik lihaletil ja Cärol valib parima. TIMPSSS. Ma väga pikalt ei hakka lahkama, aga Cärolile meeldivad tema Angelina Jolie huuled. Need on tõesti nagu botoxit täis. Cäroliga on väljas ka lahe käia. Naeru jätkub kauemaks. Eriti kui minna hessi. Nii hea, et ta ikkka olemas on. Siis veel selline suurepärane asi, et Leelo tuleb homsest alates Tartusse. Siiis hakkab alles elu. Ei suuda oodata ! Mis veel? Eile oli mega raju õhtu. Ma ei jõua enam praegu kirjutada. Arvan, et eilsest õhtust tuleb uus sissekanne. Stay tuned!
xoxo Taavi :)

iga päevaga paremaks.

2009-09-03T16:50:00.000+03:00

Koolis läheb iga päevaga paremaks ja kergemaks. Näod ja nimed saavad selgemaks ja kodu igatsus ei olegi enam nii suur. Täna lasin ennast üle viia uude üldrühma. See on hea uudis, kuna Cärol on seal ja saan endale klassijuhataja, kes mulle rohkem meeldib, kui praegune. Avastan iga päevaga üha rohkem lahedaid õpetajaid, kes mulle meeldivad :) Näiteks meeldib mulle mu psühholoogia õpetaja, siis veel osade sotsiaaltundide õpetaja, kes on ülilahe. Ta teab kõiki filme, kuulsusi ja on ülihea koolitaja. Nimelt on ta mõneti üsna Peep Vainu moodi, just selle sama alaga tegelemise pärast. Füsa oli hirmutav. Loodan et reaalained mul väga per*e ei lähe. Suht raske tundub. Homme saab koju ja see on niiiiiii heaaaaaa! Varsti mannaga linna ja siiis vaatab edasi mis saab :)

tartutartu

2009-09-02T19:35:00.000+03:00

Hommik algas hästi, ikkagi omas kodus, nii mõnus oli. Kell 7 hakkasime sõitma ja jõudsime üsna kiirelt linna. Ruttu linnakodust läbi, asjad seljakotti ja kooli. Minu masenduseks olid esimesed 2 tundi kehalised ja siinkohal täpsustaks Descartes'i kehaliste tundide definitsiooni. Oi ei, see ei ole midagi kerget. Ma pole elus veel 2he tunni jooksul nii sisukat trenni teinud. See oli kohutav. Asi algas sellega, et jooksime "väikese" 1 km ringi soojenduseks "vaikse" tempoga. Järgnesid harjutused ja venitus. Siis edasi jalgpall. Peale jalkat lõuatõmme ja pärast seda veel "kerge" takistusrada. Vot nii. Ei midagi kerget. Ja seda kõike ikka väljas jahedas. Siis edasi läks juba paremaks. Mõned uued tutvused jne. Kirjandus lõi sõna otseses mõttes sõnatuks, kuna ma pole 9 aasta jooksul oma vanas koolis kokku ka nii palju kohustuslikku kirjandust lugenud. Prantsuse keel oli sitaks lahe. Sitaks! Õpetaja on noor ja äge. Lõbus, huumorisoonega ja aru saaja. Prantsa esimene tund oli puhas lust ! :) Mata oli hull. Sellel mehel on ülikonkreetsed nõudmised ja kompromiss ei ole selle õpetajaga valikuvõimalus. Tunde oli õnneks vaid kuus.
Mis veel? Käisin tegin dokumendipilte ja siis Eedenisse wifisse. Manna helistas, ütles, et võiksime kokku saada ja tema juurde minna. Nii juhtuski. Ja nüüd ma siis istun siin manna tugitoolis ja mõtlen, et tal on nii mahe pleiss. Kohe Cäroliga välja ja homme hommikul uuesti kooli. Praeguseks siis kõik.
Au revoir!

korraks kodus ehk esimene september

2009-09-01T22:02:00.000+03:00

Nii hea on kodus olla. Saab olla koos oma kõige paremate inimestega. Te ei kujuta ette, kui hea on tulla linnast koju. Kodu on kõige parem. Esimene sept läks hästi. Ei olnud mingit ärevust, ega midagi. Siuke tavakas. Homme hakkavad tunnid. Esimesed kaks tundi on kohe "minu vaieldamatu lemmik" kehaline. Rühma jaotus mulle väga ei istu, oleme Cäroliga eraldi. Eks näis, äkki annab homme muuta. Igaljuhul ei raiska ma blogiga praegu rohkem aega ja lähen veedan veel viimased tunnid mõnusalt. :)

Tsau:)

väike "puhkus".

2009-08-31T00:05:00.000+03:00

Homme hommikul suund Tartu poole. Veel väiksed sisseostud ja korter on elamiseks valmis. Pean teie kurvastuseks ütlema, et blogi uus postitus tuleb ilmselt kas tuleval reedel või hiljemalt laupäeval, kui ma juhuslikult mingi ime kombel ei satu kokku sellise asjaga nagu arvuti. Uus linn, uued inimesed, uus kool. Kõik on uus.
Wish me luck!
Kuulmiseni :)

pidupidupidu

2009-08-29T14:45:00.003+03:00

Eile toimus siis Ronaldi maakodus pidu. Sinna saamisega oli alguses raskusi, nagu üleeelmisest postitusest lugeda saite. Kohale jõudes oli pidu juba täies hoos. Mina läksin kohe Olga ja Ulviga tantsima. Alice, who the fuck is Alice? Pidu oli raju. Üle pika aja sai tõsiselt nalja - nagu alati Olgaga koos olles. Rahvast oli piisavalt ja meeleolu oli rohkem kui lõbus. Õhtu hitiks kujunes Amarillo. Olgaga läheme selle lauluga Eesti otsib superstaari. Tants, väike jook ja tuju oli super. Nalja sai õhtu jooksul oioi kui palju.
Tegelikult oli peol ka mingi hetk, kus sai probleemid ja asjad selgeks räägitud ning ära klaaritud. Isegi Olga ja Ljudmilla leppisid ära. Minul said asjad Irina ja Ulviga ka selgeks. Veel tuli välja, et Olavi ei vihkagi mind ja "superstaar" Elve ajas mulle lihtsalt jura :D
Siiis läks aga trall edasi ja tuju ei langenud põrmugi. Uskuge mind, aina paremaks läks.
Olgal ja Ljudmillal läks tuju eriti ülemeelikuks, kui nad harrastasid suudlust läbi jäätunud klaasi, only prob was that there wasn't any glass... Sellest sai hoopiski hoogu juurde Ulvi, kellel tekkis isu maasikate järele. Tuleb mainida, et Ulvi on paras vampiir. Olga käib siiani ringi häbi silmis. See oli rohkem piltlik väljend, kuna, kes Olgat teab, see teab, et Olgal ei ole kunagi millegi pärast häbi. Pidu oli väga mahe. Ja need inimesed, kes seal olid ei häirinud mind ka üldse. Ma pean südamest tunnistama, et mulle meeldis ja jääb alati meeldima pidutseda Olga, Ulvi, Irina, Ljudmilla, Ronaldi jpt. Oli üks mega lahe õhtu. Minek oli 100% õige otsus.

Btw, kõik nimed on muudetud. Saavad aru need, kes peavad saama.

Siin ka väike pildimaterjal õhtu kõige ülemeelikumast teost. Pildil siis Olga koos Ulvi tehtud meistriteosega.

Avalik saladus

2009-08-29T10:03:00.001+03:00

Eile kuulsin oma sõpradelt, et mu blogi ei olegi enam nii väikese lugemusega ning ei tiirlegi ainult minu tutvusringkonnas. Nagu arvata võis, tekitab mu blogi üsna palju kõmu ja teate, mul on suhteliselt suva, kes seda loevad. Ma lihtsalt loodan, et saate kõik oma uudishimu kõrgklassiliselt rahuldatud. Peaks mainima, et peale meie Puka mõningate "toredate" inimeste loevad seda blogi ka inimesed teisel pool Eesti otsas. Tervitusi siis teile kõigile. Veel tahan ma öelda, et olge palun julged jätma kommentaare, mida te arvate mu blogist. Sest miks peaksite teie ainult sellest kasu saama. Ja kuna ma ei ole suhkrust ja maasikavahust, siis võite kõik ka kriitikat sheerida. Rääkige mu blogist terviseks! Nüüd vist siis selle koha pealt kõik. :)

Kuna ma pean minema eilseid muljeid vahetama ja lõbusalt aega veetma, siis kirjutan ma vürtsika loo eilsest õhtust alles hiljem..
Ärge kurvastage, ega te klatšita ei jää...

Staarblogija Taavi. haha

Meeleolule vastav muusika ka siiis. :)

Lily Allen - Fuck You

god is a dj

2009-08-28T19:15:00.001+03:00

Kuraaaaat, miks peab alati peole saamine nii keeruline olema. Vihastab täiega. Tahaks ju möllllllu.
Peojumal, mis ma sulle teinud olen? Ma ei saa ju olla hullem, kui Anu Saagim. Mina tahan maamajja peole, tema pidutses ju kirikus.

Moeuudised osa 4

2009-08-28T13:33:00.000+03:00

The camel coat
Autumn's most versatile investment buy

Kuna MASU hammustab, siis saavad disainerid aru, et sa ei igatse praegu just kõige rohkem glamuuri, kulda ja karda - vähemalt mõeldes rahakotile. Ja sellest tulenevalt astub tähelepanu keskpunkti klassikaline "kaamelikasukas"(loe: kaamelivärvi mantel). See ajatu ese oma mitmekülgsuses, ei ole seotud ühegi moereegliga. Seega oled sa vaba valima värskendavalt konservatiivse,ümbermähitud, kahekordse või vöötatud stiili vahel. Sa võid kasutada seda kuna tahes, kus iganes ja ükskõik mille peal kantuna(see soe meevärvi mantel sobib kõigega). "Kaamelikasukas" on mõeldud olema sügise enim rakendustleidva riideesemena sinu kapis. Seega tasub sellesse investeerida. Ma olen kindel, et see on sinu arukaim ost sellel hooajal(nii arvab ka Vogue).

Miks see töötab: " Kaamelikasukas on selle hooaja parim rõivainvesteering. Miks? Sest see on klassikaline, klassikaline ja veelkord klassikaline. "

Tommy Hilfiger

Michael Kors

Chloe

Moeuudised osa 3

2009-08-27T17:17:00.000+03:00

Mood indigo
Lush shades of teal, viridian and grape lend
an opulence to winter's austere palette

Jah, sügis/talv 2009 on hooaeg, kus must domineerib koos urban halliga. Kuid indigotoonid - suitsusest sinakasrohelisest kuni mahlaka lillani - on varjundid, mis köidavad. Sobita musta koos sarnaste, maalähedaste toonidega. Louis Vuittoni peadisainer Marc Jacobs sobitas isegi aksessuaarid. Õhturõivastusena kasuta valgustpeegeldavaid siide või varjunditerohkeid velveteid näitamaks neid peeneid varje nende kõige suuremas intensiivsuses.

Marc Jacobs

Vivienne Westwood red label

Valentino

tripp Riiga.

2009-08-27T11:43:00.014+03:00

Eilne tripp oli tõsiselt äge. Käisime ühe osaga meie klassist Riias ja ma pean ütlema et see oli üüber äge. Ma ei oleks kunagi uskunud, et mulle meeldib nendega koos mingi pikem tripp ette võtta ja niisama hängida. Hommikul kell 7 hakkasime sõitma ja bussisõit oli igavusest kaugel. Agne avaldas, et kavatseb minna laupäeval, 29ndal Eesti otsib superstaari saatesse proovima ja siiis me pinnisime nii umbes 2 tundi et ta meile laulaks :D. Btw lõpuks ta seda ka tegi. Siis jõudsime Riiga. Läksime loomaaeda,kus oli tegelikult päris fun. Ma võin vanduda, et üks karu oli Eestlane. Ma hõikasin talle et õu vaata siia, et ma tahan pilti teha ja ta konkreetselt hakkas poseerima, tuli veest välja, tõstis pea üles ja siis lasi iga nurga alt pildistada:D Siiis läksime edasi (vana)linna ja pildistasime, kõndisime, sõime ja tegime niisama nalja. Edasi läksime Lido-sse sööma ja peale sööki ka uisutama. Ma peaks mainima, et me olime naerust nõrkemas. Jost kukkus koguaeg(sõitis esimest korda), siis pani ka Kaidar käbla ning ka Agne ja Cärol ei suutnud püsti jääda:D
Edasi läksime minu lemmik-sihtkohta Alfasse. See on nimelt üüber suur kaubanduskeskus. Umbes nii 2 lõunakeskust, kaubamaja ja 2 taskut kokku panna. Kahjuks seal ma nendega hängida ei saand, vaid kiirustasin oma shoppingtuurile. Ajast jäi muidugi väga väheks. Ma jõuan võib-olla 3-4 poodi 2he tunni jooksul läbi käia. Seega ostsin enamus asjad Zara-st. Ärge nüüd valesti aru saage. Ma ostsin need ikka sellepärast, et nad mulle meeldisid, mitte ajapuuduse pärast:D
Siis hakkasime tagasi sõitma. Tagasisõit oli kaa tõsiselt vinge. Seda tagasisõitu ma ei hakka pikemalt lahkama, sest saladused jäävad meie teada. Koju jõudes läksime välja edasi. Ühesõnaga oli tripp äärmiselt vinge. Oleks meie klass koguaeg selline olnud, oleks need 9 aastat lust ja rõõm olnud. Aga vähemalt nüüd jään ma neid hästi mäletama. Btw laupäeval ...... maamajja peole :)

See ongi see eestlasest karu.

Kaidar

Alari

Cärol ja Alari

things do work out.

2009-08-24T17:00:00.003+03:00

Käisin just inimesega, kellest ma eelmises postituses rääkisin, väljas. Ja mulle meeldib tema juures see, et kui me vahepeal ei suhtle, ei tähenda see, et me ei võiks oma sõprusega jätkata sealt, kus pooleli jäi. Ilm on ka sitaks ilus ja nii hea oli ka vahelduseks niisama jalutada, juttu ajada ja naerda. Tal on ka väike sugulane külas, kuskil nii 9-12 ringis. Põhjus, miks ma seda mainisin, on see, et nii naljakas oli vaadata, kuidas (kuna ma ta nime ei nimeta, siis kutsun teda hetkel beibeks) beib hakkab muutuma täiskasvanuks ja klaarib probleeme selle väikse nö satelliidiga. Ma kujutan teda juba tegelt ette busy businesswomanina, kellel ei ole kunagi aega, aga sõbraga kohvi, veini vmt jaoks ikka vahel aega leiab. Miks ma teda sellisena ette kujutan? Ta ajab juba praegu sellist juttu (praegu veel veits roosamates värvides) ja teab oma sihte ning (taktikalisi)käike ette. Okei. Aitab ka ta kiitmisest vast. Ma pean ka mainima, et ta on paras mõrd, kui ta seda olla tahab. Ja ta ei pruugi alati olla nii sõbralik ja suhtlemisaldis. Aga õnneks ta teab seda ise ka. ;)

Btw, üritan lähiajal siia ka uue osa "moeuudistest" panna. Üritan kõik osad enne septembrit ära kirjutada, sest hiljem läheb juba kiireks.

makes me wonder.

2009-08-24T16:44:00.002+03:00

Just taipasin, et mul on nii kahju, et me jälle ei suhtle. Samas temaga ju nagu ei olegi tülis. Kõige enam vihkangi seda, kui ma ei tea, miks me nüüd järsku enam ei suhtle. Nii paljust tahaks rääkida. Igatsen ta blonde hetki. ta on selline sõber, kellega suhtlemisest ma olen vist sõltuvuses. i hope that things will work out. :)

I'm her good bra.

Super õhtupoolik.

2009-08-23T20:48:00.016+03:00

Käisime just Teele, ema ja Kariniga vaatamas uut Puka noortekeskuse hoonet. Muljed on lihtsalt suurepärased. See ajalooline maja, mille noortekas endale sai on tagasihoidlikult öeldes super! Nimelt on ehitis just see maja, kus fimiti ajatut Eesti menufilmi "Sügis". Maja vajab küll veidi hoolt ja töökäsi, kuid oma arhitektuurilt on ta erakordne. Kõndides mööda maja, tekib tunne nagu endiselt jooks kõrvaltoas kohvi "Sügise" osatäitjad. Naljakas mõelda, et nüüd hakkame seal kohvi jooma hoopis meie. Ma olen sellest majast täielikus vaimustuses. Kui ta vaid ei maksaks nii umbes mõned miljonid, kaaluksin ma täiesti ta soetamist. Need ägedad suured vanaaegsed aknad ja kõrged laed tunduvad kuidagi nii ajaloolised ning kindlasti nõuavad säilitamist, aga selleks ju see maja muinsuskaitse all ongi. Ja muidugi oli meil Teelega kaasas kaamera, et seda super ägedat maja ka pildistada. Ei jõua teisipäeva ära oodata, et sellele majale ka sõna otseses mõttes käed külge panna, nimelt on siis koristustalgud. Ma ei mäletagi, kuna ma viimati koristamise pärast nii õhevil olin :D

Jutule ka minu meeleolule vastav muusika :)
Norah Jones - Sunrise

Allpool ka siis väike pildimaterjal. :)

Ja natuke meid ka.

Mina ja Teele :)

Moeuudised osa 2

2009-08-23T15:17:00.012+03:00

Eighties redux
Dynasty dame or disco diva: the return of the fierce fashion icon

Marc Jacobs, Gucci, Versace and Dolce&Gabbana on taaselustanud kaheksakümnendad koos glamuuri, sära ja julguse külluses. Nende catwalke varitsedes olid nende modellid ühe-õlalistes kleitides, lükra retuusides, kristall-purustes minikleitides (Gucci oli inspireeritud Tina Chow-st) ning oli ka muljetavaldav väljapanek kõiksugustest kompsudest, puhvidest ja keskkoha-kroogetest. Misiganes suuna sa valid – tantsupõranda-valmis diskovarustus või Krysrle Carringtoni kokteilirõivastus - taaskülasta kaheksakümnendaid ettevaatlikusega: need retrovälimused sobivad eelkõige naistele, kes olid liiga noored, et avastada ja kogeda seda aastakümmet, kui see oli esimest korda.

Miks see töötab: „ Disainerid on pöördunud kaheksakümnendate glamuuri koos kokteili(kleidi) ekstravagantse siidi ja metallsusega. See on moe flashback.“

Vogue’s view: „How to handle lashings of lycra? Kihilised retuusid koos palja-õla sviiterkleidiga või kantava tulbi-seelikuga.“

Marc Jacobs

Harve Leger by Max Azria

Louis Vitton

Dolce&Gabbana

Isaac Mizrahi

Gucci

I feel awful

2009-08-23T11:12:00.003+03:00

Mul on tõsine külmetus. Nohu, köha ja midagi angiini lähedast ka. Kohutav. Ma ei oskagi midagi ette võtta. Arst kirjutas mulle rohu, mis mind peaaegu oksele ajab. See on nimelt mingisugune aerosool, mida peab kurku ja ninna pihustama. Nagu nohust, köhast ja valusast kurgust veel vähe oleks, ajab see rohi veel silmadest pisarad ka välja. Mida veel 9 päeva enne kooli algust tahta?

Lähen nüüd teed meega jooma :)

Siin ka mu kohutav rohi:

Moeuudised

2009-08-22T21:23:00.008+03:00

The hard shoulder
Fashion's most dramatic focal point

Moejumalad on oma sõna öelnud: sellel sügisel keerleb kõik õlgade ümber. Eelmisel hooajal tuli esimesena lagedale uue trendiga Balmain-i Christophe Decarnin. Tema meeldivalt teravad ja ülesse kallutatud 45kraadised nurgad on siiani enim kadestatud. Aga on ka teisi õlastiile, mille vahel valida. Mõningad on pehmed, kurvilised like a Mickey Mouse ears, teised aga dramaatiliselt ette ulatuvad ( Roksanda Ilincic ja Dolce&Gabbana ), nagu vajaksid tellingute toetust. Nüüdsel ajal laieneb trend ka kaugemale, kui ainult jakid. Ka kleitidele ja pluusidele. Mis iganes ulatuse ja kuju sa valid, need struktuurilised õlad edastavad illusiooni peenikesest pihast.

Vogue's view:

"Liialdatud õlad on põhiline jõud võimukas riietumises, Balmain-i teravatest ogadest kuni Balenciaga pehmelt paisutatud stiilideni."

Dolce&Gabbana

Roksanda Ilincic